Ajalooline koroonapandeemia

Jack Hopkins

Jack aged 5 from North Devon - during the lockdown he walked 50k to raise money to help the NHS. Total raised £1550. He walked 5k twice a week and although this was tough he kept going as he remembered “the doctors and nurses needed to help to stop the virus”.  Nominated by Katie Roberts

Mahi Ahmed

Mahi Ahmed was the founder of Inclusive Exeter CIC’s Coronavirus Hardship Relief Project. As lockdown loomed, Mahi got working on his plan to have tasty, nutritious meals delivered to vulnerable people across the city. Within days, a team of volunteers responded and our wonderful group of co-ordinators, order takers, shoppers, chefs and delivery drivers came together. Mahi’s enthusiasm was infectious and our whole team felt motivated and energised. More than 1,000 people benefitted, receiving meals and/or food parcels, thanks to Mahi’s vision and drive. He would say that every member should be nominated but he is our Lockdown Legend. - Nominated by Alan Quick

City Community Trust

CCT is Exeter’s leading health and wellbeing charity working in partnership with Exeter City Football Club and provides a range of activities to people of all ages, focused on health, education, wellbeing and physical activity. During the Covid-19 crisis CCT turned their attention to underpinning the support services here in Exeter and East Devon. Throughout May they responded to requests to deliver groceries and medication to the most vulnerable in the community and have now supported shielded and vulnerable people - Jamie Vittles, Andy O’Doherty and all the team at the City Community Trust were nominated by Cllr Peter Holland.

Marilyn Laws

Since late March Marilyn Laws has selflessly raised over £1000 for the Children’s Hospice South West and in the process brought a sense of security to the community. Marilyn raided her sewing supplies to make an array of masks for the community, and in the process raised money for an organisation where terminally ill children have come to spend their last days during lockdown. The generosity of people has been overwhelming. This is not only in terms of the donations but assisting Marilyn in her quest to distribute the masks. Marilyn’s mission continues! – Nominated by Simon Tootell

Paul Mouland

Paul Mouland, the Freemoovement team and their volunteers have been delivering, by bike and trailer, hot meals to the homeless, medication, books from Exeter Library, food packages and essential supplies for people who have suffered financially and emotionally. They have forged partnerships with multiple community organisations including faith groups, St Thomas Food Fight, St Thomas Medical Centre to name a few. Paul has also stepped in and hosted online Covid-19 emergency meetings for the city wards of St Thomas, Alphington and Exwick. Their contribution to the city of Exeter has been immense. - Nominated by Chloe Pooley

YMCA Exeter Support Workers - Peter Hall

YMCA Exeter Support Worker, Peter Hall is our lockdown legend. As networks, routines and community connection were stripped away for our 31 young people living in supported accommodation, Peter responded with faultless courage. He went above and beyond to support our young people as he toured the building, responding to any fears and connecting from a distance - ensuring every young person knew that they weren’t alone.

YMCA Exeter Support Workers - Lydia Brown

As lockdown hit on 23rd March, YMCA Exeter Support Worker, Lydia Brown, was on call 24/7 responding faultlessly and courageously to young people struggling with the impact of lockdown on their mental health.  One resident needed Lydia to accompany them to the hospital, other residents needed Lydia to queue for hours to collect their prescriptions. Many residents just wanted to chat on the phone day or night, knowing that Lydia would be there for them. To all of us at YMCA Exeter, Lydia is our lockdown legend.

YMCA Exeter Support Workers - Sarah Griffiths

As Covid-19 broke, Sarah Griffiths single-handedly kept YMCA Exeter supported accommodation spotlessly clean for all 31 young people living in residence. She went above and beyond, putting her own health at risk to ensure that there was no chance of the virus spreading. From endlessly cleaning communal handles, to meticulously ensuring communal bathrooms were free of germs, Sarah embodied selfless courage and kindness towards all of our young people. To all of us at YMCA Exeter, Sarah is our lockdown legend.

David Spicer

My very good friend David Spicer is a Lockdown Legend because every day for the first 50 days of Lockdown he played a virtual ‘Guess the song’ keyboard rendition of popular hits for his vast number of followers. This quickly became very important to all of his friends and family as it provided something to look forward to and chat about together online. It made everyone smile in a really tough time when people were scared and stuck indoors. His little chat, some jokes and keyboard skills were a daily highlight and made lockdown an easier thing to get through. - Nominated by Dax Oliver

Sammy Hartstein

Sammy is 16 years old and has been a regular volunteer for the Buckfastleigh Response team, helping deliver food parcels for the food bank. He has donned his face mask and gloves and carried heavy boxes of groceries to people who needed support, often in hot weather. As well as delivering food, he has delivered books to help shielded people with their lockdown boredom. He has done all of this whilst coping with the death of his grandma, the loneliness of lockdown, and uncertainty around his GCSEs. - Nominated by Helen Hartstein

Home haircut, April 2020

A three-year old boy, Oisin, has his haircut at home, Carryduff, Northern Ireland, April 2020. Due to the lockdown hairdressers were shut.

Lisburn & Castlereagh City Council staff and councillor with NHS floral banner

This floral banner, dedicated to the National Health Service (NHS), was planted by Lisburn & Castlereagh City Council staff in Lisburn’s historic 17th-century Castle Gardens.   

Shuttered shop, Lisburn City Centre, March 2020

Due to a nationwide lockdown in March 2020, shops were ordered to close. Many people were very worried by the pandemic, and shop owners often left words of encouragement on their closed businesses, including this – ‘take care and stay safe’. Lisburn Turkish Barbers is located in Market Square, Lisburn.

Child’s linen face mask

Linen is strong, lightweight, easy to work with and helps wick moisture away. It is one of the best fabrics for facemasks or coverings. In Northern Ireland, the use of face coverings in enclosed public spaces was made mandatory to help stifle the impact of the Covid-19 pandemic.   

Alcohol hand sanitiser, April 2020

Alcohol hand sanitiser was in huge demand in the early days of the pandemic. Many distilleries ceased producing spirits and started selling their own, branded, hand gels. Shortcross Gin is located outside Crossgar, Co. Down, and sold their products online.

Antwerp prison banners

The employees and inmates of the prison on Begijnenstraat made four banners. This way they sent out messages of solidarity and empathy - a wish for health for everybody.

15 March – 16th May 2020

Collection: MAS, inv. nr MAS.0328.002

Urban gym

'Beerschot Atletiek' and 'Buurtsport Kiel en Hoboken' developed a gym track across the Kiel neighbourhood. They suggest exercises everyone can do in different public places, making use of benches, stairs, etc.

20th April 2020

Walking the Meir

When the lockdown was over, the stores on the shopping street Meir reopened. Retailers took safety measures of all kinds. The municipality created road markings to enable crowd control and ensure physical distancing.

31st March 2020

Collection: FelixArchief, inv. nr 2876#82

Iftar ‘on wheels’

Celebrating ‘Iftar’ — breaking the fast together after sunset — was not possible during this Ramadan. Therefore some mosques, such as El Fath, delivered Iftar meals by cargo bike to people who were alone or in poverty.

12th April – 13th May 2020

Collection: FelixArchief, inv. nr 2920#6

’t Akkoord plays music for De Fontein

Since seniors turned out to be more vulnerable victims of the coronavirus, many inhabitants of care centres and service flats had to stay at home. The musical band ’t Akkoord gave a physical distance concert in front of residence De Fontein to provide some musical distraction.

10th May 2020

Collection: FelixArchief, inv. nr 2893#2

Composer Zita Bružaitė’s piece “Anxiety”

When the quarantine was announced on March 16, composer Zita Bružaitė started creating her new piece “Anxiety” (Lith. Nerimas). Every day, she devoted at least half an hour for this work. The manuscript of the composition donated by Bružaitė to the museum reflects various moods and conditions that the artist had undergone on each day of the quarantine.

T-shirt

Spending her time at home, Gintautė focused on her favourite hobby, embroidery. Having asked her friends on Instagram what represented the current situation to them, she embroidered thirty-three different quarantine stories on her old T-shirt. The stories depict different symbolic ideas, nostalgic things, and relevant issues such as toilet paper and respirators. When a follower asked her to embroider something magical, she decided to interpret this through an image of ‘a coronavirus in a glass jar’. The T-shirt was given to the museum by Gintautė Riabovaitė. 

Cherry blossom trees online

Spring is the time when all the people of Vilnius go to the ‘sakura orchard’ to admire the blooming trees. Yet this spring, in order to protect the people and limit inevitable gatherings, Vilnius City Municipality in cooperation with the telecommunication company Telia installed cameras in the orchard and organised live web-streaming of the blooming sakura cherry trees. Vilnius City Municipality donated the informative sign to the museum.

A ticket from Bali

In March 2020, when the borders of most of the countries were closed suddenly, travellers were faced with huge challenges. The Ministry of Foreign Affairs of the Republic of Lithuania started arranging repatriation flights from the countries with the biggest numbers of held-up registered citizens. The last flight from Bali Island took place on March 28-29. Ugnė Karaliūnaitė, who returned home on that flight, gave her tickets to the museum.

A template for face shields

At the rapid onset and spread of this viral infection, Lithuanian health care institutions did not have enough protective equipment, whereas the acquisition of such protective gear became next to impossible. In response to the situation, the School of Robotics developed a 3D mask print template, which businesses and individuals used to print over fifty thousand face shields for health workers in a very short period of time. Paulius Briedis (VšĮ Robotikos mokykla) donated the template to the museum.

Hamster package

This 'hamster package' was sent during the Coronavirus pandemic as an alternative birthday present, when physical visit were not possible. It contained two rolls of toilet paper, a large pack of pasta and food cans - items that were especially useful at the beginning of the first measures against the Coronavirus in Germany. Many of the items were sold out in supermarkets. The sender was the “Hamster Company, from Hamster street in Hamstern”.

Amberg, April 18th, 2020

Thank-You letter on a postcard to postmen

Deutsche Post AG received this self-designed postcard as a 'thank you' to its mail deliverers, who were particularly stressed by the increased volume of letters and parcels during the coronavirus pandemic. Because of the measures taken to combat the coronavirus, many households were increasingly having goods delivered to their homes. Since then, consignments have frequently been delivered contactlessly. The card can be seen as a gesture and sign of solidarity to the postman, similar to the evening applause for healthcare professionals. The postcard is marked with Cologne Cathedral in a snow globe.

Cologne, March 30th, 2020

Diary of an extraordinary time

The book, published by the artist Hasso von Henninges, collects contributions from 20 authors who report on their daily experiences, routines and impressions from the Coronavirus period in the months of March and April. These weeks were shaped by measures to combat the coronavirus and self-isolation. They write down their thoughts partly handwritten, partly digitally. The 260-page work has a distribution run of 32 copies.

Nuremberg, March / April 2020

Postcards in times of Corona

The artist Susanne Schattmann launched an appeal by post, sending old postcards covered with acrylic paint to family and friends, with the request to design them and send them back. More than 50 people of all ages responded with their creations. The motifs and techniques of the postcard gallery show a complete range - from watercolors and photos, to expressions and iconic representations. A related “map tour” is also being developed, as well as a self-written song.

Nuremberg, March to June 2020

Individually created instructions for the use of Skype and IPad for seniors

The coronavirus pandemic has boosted digitization. A large part of personal exchange has increasingly shifted to digital channels due to contact restrictions. For this reason, Mr Rauch bought an iPad for his parents, who are over 80, so that he can still communicate face to face with them. Since the parents had no experience with computers, smartphones or the internet, their son created step-by-step instructions that he sent to his parents by post with the device. He explains how to use the device and instant messaging service Skype.

Dortmund, March 22nd, 2020

Tandle Hills

Tandle Hill on oma pargialade, mängunurkade, lasteklubide, aasade, heinamaade, avatuse ja avarusega kogu aeg rahvast ligi tõmmanud ja teeb seda kindlasti ka edaspidi. Lastel lihtsalt on vaja ruumi ja kohta, kus kella vaatamata, kodustele piirangutele mõtlemata ning ilma täiskasvanute ja ülejäänud maailma vahelesegamiseta mängida. Tandle Hill aitas meil tasakaalu säilitada ka siis, kui kõik muu ümberringi kõikuma lõi.

Lasteosakonna põetajad kaunistatud visiiridega

„Lukku pandud Oldham“ on digitaalne ülevaade kohalikust elust COVID-19 pandeemia ajal. Digitaalse ajakapsli eesmärk on kirjeldada läbielatut Oldhami tulevastele põlvkondadele ning sellepärast paluti kohalikel elanikel oma kogemused talletada ja kokku koondada.

Mõmmik aknal

Gallery Oldham korraldas üheksa veebipõhist näitust, mille teemadeks olid elu luku taga, lahkus, asjad, isetegemine, muutused, sõnumid, loodus, sport ja töö. Augustis asuti koguma ka kirjapanekuid, nn kirju luku tagant.

Kokkusaamine, aga distantsilt

Praeguseks on kohalike elu kohta ülemaailmse pandeemia ajal saadetud või lubatud saata ligikaudu 300 pilti ja kirjatükki 80 inimeselt. Galerii koostab neist erilise arhiivikogu.

Hüppa nüüd!

Eesliinitöötajate lapsed käisid koolis edasi.

Solidaarsust näitav käepael

Sellise käepaela said Liechtensteini sotsiaalministeeriumilt kõik valitsusasutuste töötajad. See tuletab meelde hügieenimeetmeid, mille järgimine aitab COVID-19 levikut aeglustada.

Piiripunkt

Liechtensteini–Austria piir oli mõnda aega suletud. Pildil on piiriäärses Ruggellis asuv silt, mis ütleb, et piiripunkt on suletud ka jalakäijatele.

Päevapilte Vaduzist – „Bussipeatus“

Liinibuss Vaduzis asuvas bussipeatuses, kuhu on riputatud sõitjate ja bussijuhtide kaitseks kehtestatud ohutusmeetmeid tutvustav plakat.

Päevapilte Ruggellist – „Plakatid“

Ruggelli valla postkontor.

Vasakul on teave 20. aprillist 2020 kehtivate lühendatud lahtiolekuaegade kohta (enne seda oli postkontor üldse suletud).

Paremal on soovitus hoida teistega distantsi ja maksta võimaluse korral kaardiga.

Keelusilt Balzersi vallas

2020. aasta märtsi keskpaigast kuni mai keskpaigani olid kõik Balzersi valla mänguväljakud ja spordiplatsid üldsusele suletud. Sellest anti teada selliste plakatitega.

Jenny Mclean Nidiyat meenutamas

Boundary Way peenramaakompleks on mu kodust paarisaja meetri kaugusel. Eile sattusin ma seal jutule jamaikalase Tony Mcleaniga. Ta rääkis mulle oma naisest Jennyst, kes käis äsja COVID-19 tõttu surnud parima sõbra Nidiya matustel. Täna rääkisin ma omakorda Jennyga, kes oli rõõmuga nõus minuga peenramaal kohtuma, sest ta leiab sealt suurt lohutust. Jenny rääkis, et tundis sõbra matustel peaaegu füüsilist valu. Nidiya oli tema parim sõber 33 aastat. Wolverhamptonis tundub haigus laastavat kõige tõsisemalt mustanahaliste ja asiaatide kogukondi.

Aplaus tervishoiutöötajatele

Üks projektis osalema valitud kümnest kunstnikust, Roy Mehta, valis Londoni äärelinnu kujutava 10 pildi sekka selle töö. Oma sõnul valis ta Londonis baseeruva Shuvaseesh Dasi foto „Aplaus tervishoiutöötajatele“ mitme teise hea töö seast välja sellepärast, et piirangute aeg oligi väga paljude inimeste jaoks just selline. Foto illustreerib inimeste elukeskkonda ja samal ajal näitavad rõdul plaksutajad ka üldist toetavat suhtumist riiklikku tervishoiuteenistusse. Eriti mõjusaks muudab foto plaksutajate tõsine olek.

Veesõda ohutust kaugusest

Need sõbrad pidasid soojal kevadpäeval kodutänaval veesõda, kuni olid mõlemad läbimärjad ja vesi sai otsa. Laste süütu naer ja lõbusad kilked meenutavad möödunud aegu, aga need ei kao kindlasti ka tulevikus.

Juliette, Juliette (tänavahääled)

Kevadiste üha päikeselisemate ja soojemate päevade aegu veetsin ma oma kõige mõnusamad hetked aias puhates. Liikumispiirangud ja halastamatud haigussümptomid aheldasid mu sellesse väikesesse õuenurgakesse, mille rahu ma olen alati hinnanud ja hindan nüüd veelgi rohkem. Selle aia tuuleke, imeline linnulaul, mängivate laste vadin ja silmipimestav kevadpäike ei lasknud mul unustada, et olen elus. Nii tihedalt rahvastatud naabruskonnas on selline rahusadam tõeline aare.

Juukselõikus

Naabrid sattusid kõrvuti aedades korraga juukseid lõikama. Parempoolne aed kuulub organisatsiooni Historic England koosseisulisele fotograafile Alun Bullile.

Kaitsemask

Sellise maski mõtles COVID-19 kriisi tõttu välja Alleuri kübarsepp Isabelle Mathieu, et võimaldada edasi suhelda kurtide, vaegkuuljate ja tummadega. Maski valmistamisel osales ka Relab de Liège, kes aitas materjale laseriga niimoodi lõigata, et kangas läbipaistva osa küljest lahti ei tuleks.

Ilma musideta, aga südamega!

Rinnamärk, mis ärgitab pandeemia ajal distantsi hoidma.

Kõik saab korda, ausõna!

Pandeemia ja liikumispiirangute ajal käsitsi meisterdatud julgustussõnum.

Pärast vihma... tuleb päike välja. Püsime kodus!

Üks ema valmistas oma lastega liikumispiirangute ajal sellise plakati. See rippus päevast päeva nende maja alumise korruse tänavapoolsel aknal.

Rulatamisega on lõpp

Kui Ühendkuningriigis 2020. aasta märtsis liikumispiirangud välja kuulutati, jäi peaaegu kogu elu seisma. Lõpetada tuli ka populaarsed vabaajategevused. Tühi trikipark, South Inch, Perth, Šotimaa.

Härjapõlvlased ja vikerkaared

Kohe, kui liikumispiirangud kehtestati ja lapsed koduõppele jäeti, hakkasid pered koduakendele loomingulisi kaunistusi meisterdama. Seeläbi väljendati oma lootusi, aga ka hirme.

Grafitikäsud

Umbes kaks kuud pärast liikumispiirangute kehtestamist ilmusid üleüldise mõistva suhtumise taustale ka esimesed märgid rahulolematusest. Need grafitid ilmusid Inveralmondisse (Perth, Šotimaa) Almondi jõe kiirteesilla alla (A9).

Liikumispiirangute kriidimärgid

Liikumispiirangute ajal avastasid kodude lähedusse sunnitud lapsed vanu mänge. Mitmel pool ilmusid kõnniteele kriidijoonistused ja keksukastid. Need on üles pildistatud Perthi kesklinnas Šotimaal.

Maalitud kivid

Vahetult enne liikumispiirangute lõppu hakkasid lapsed solidaarsuse ja empaatia märgina oma koolide juurde maalitud kivikesi koguma.

Need kivikesed on osa ühistel jõududel valminud koroonaaegsest kiviussist Moncrieffe’i algkooli juures Perthis Šotimaal.

"Budapest"

Kui inimesed maske varuma hakkasid, otsustasin ka mina endale kaitsemaski soetada. Ainult mina tahtsin mida erilisemat. Sõelale jäi keskaegse katkutohtri mask. Mõtlesin, et kui see keskajal toimis, peab see ju nüüdki abiks olema. Ma sain selle aprillis veel õigel ajal kätte ning kasutasin seda nädal aega toidupoes, tänaval ja ühistranspordis. Kõik jäid minu ümber alati vait, inimesed hakkasid kartma. Mulle helistavad siiani professionaalsed fotograafid, kes kutsuvad mind välja pildistama. Pandeemia või mitte, aga huumorimeelt ei tohiks kaotada! Olgu see siis pealegi natuke morbiidne.

"Mosonmagyarórvár"

13. märtsi õhtul anti teada, et järgmisest esmaspäevast on koolid suletud. Me kõik arvasime, et see kestab ainult nädala või paar. Kuidas me küll eksisime!

Need maskid on linasest. Laste omad on värvilised ja ülejäänute omad valged, kolmekihilised. Loodetavasti läheb elu varsti tavalistesse rööbastesse tagasi. Praegu ongi juba parem. Me saame isegi suvelaagrisse minna ja jälle sõprade seltsis aega veeta!

"Mezőkövesd"

Minu pulmamaski õmbles valmis kohalik rätsep. Meil oli kiire, sellepärast puuduvad sel tikandid. Meil on muidu matyó juured, meie naised on põlvkondade viisi kauneid kleite ja kaunistusi tikkinud.

21. märtsil abiellusin ma Mezőkövesdis oma armsama Beáta Görzsönyga, kellest sai siis Beáta Kiss :). Ohutuse huvides kutsusime me pulma ainult paar külalist. See hetk jääb mulle meelde väga veidra, aga ka erilisena.

"Debrecen"

Kohalikes uudistes ja internetis kirjutati, et valitsus palub inimesi appi kodus maske õmblema. Me saatsime registreerumiseks maili ja saime Debreceni ühest kogukonnakeskusest vastuse. Siis toodi meile koju materjalid, kummipaelad ja lõiked. Edasi oli juba lihtne. Mu mees joonistas lõikeid, poeg, kelle töövõime ei ole 100%, lõikas neid välja ja mina õmblesin. Me valmistasime mõne päevaga enam kui 150 maski. See oli lõbus ja ka kasulik!

"Herend"

Mina elan Herendis. Koos mitme abilise, rätsepaäri ja toetajaga valmistasime me Veszprémi komitaadis vabatahtlikena üle 50 000 maski ja andsime need tasuta ära, peamiselt haiglatele ja apteekidele.

Teistsugused teised

Palusime külastajatel saata meile endast maskiga pilte. Maskikandmine on nüüd kohustuslik ja see teeb inimesed avalikus ruumis täiesti teistsuguseks. Juuli 2020.

Isiklik pärand

Palusime inimestel ette kujutada, et nende maja on muuseum, ning valmistada meile liikumispiirangute ajal video oma lemmikesemest. Alfonso rääkis meile mütsist, millega tal seondub palju koduseid mälestusi oma päritoluriigist Mehhikost. Aprill–mai 2020.

Kriisi antropoloogia

Liikumispiirangute ajal tegi muuseum koostööd enam kui 20 antropoloogiga, kes olukorda erialase pilgu läbi kirjeldasid ning prognoosisid, milliseid muudatusi pandeemia inimeste elus kaasa toob. Nende artiklid on avaldatud muuseumi veebisaidil. See pilt käib Álvaro Alconada artikli „Suspendidos en un tiempo de reflexión“ juurde.

Pildil on kiri „Ära puutu mind, mul võib viirus olla!“. Mai–juuni 2020.

Maailma aknad

Kui hispaanlastel kästi koroonaviirusest hoidumiseks nädalateks koju jääda, oli aken järsku nende ainus võimalus välismaailma, kodutänava ja naabruskonnaga kontaktis püsida. Seepärast palusime inimestel saata meile aknateemalisi pilte. See Ana aknast tehtud pilt näitab, et vikerkaar võib rõõmu tuua isegi luku taha. Aprill–mai 2020.

Uus igapäev

Palusime oma publikul saata meile fotosid ka sellest, kuidas nad pärast kuudepikkust eemalolekut kogukonnaellu naasid. Ángel saatis meile pildi sellest, kuidas ta üle tüki aja esimest korda kirikus käis. Juuni 2020.

Tantsuürituse „Poikkeusliike“ („Eriolukorra tants“) osalejad Helsingis Ruoholahtis, 27. märts 2020. Soome veebipõhise tantsuürituse mõte seisnes selles, et inimesed pidid kindlaksmääratud ajal oma valitud kohas 20 minutit järjest tantsima.

Seinamaalinguga „Superhoitaja“ („Superõde“) avaldatakse meditsiiniõdedele tänu pandeemia ajal tehtud ennastsalgava töö eest. Molotow Finlandi maaling Helsingis Vallilas asuvas Konepajas on tervishoiutöötajate vastu silmnähtavalt lugupidav, 28. aprill 2020.

Õhtune ühislaulmine Loppukiri eakatekodus Helsingis Arabianrantas, 19. märts 2020. Üle 70-aastased majaelanikud pidid pandeemiapiirangute tõttu üksteisest distantsi hoidma.

Helsingi Saksa Kooli 3B klass Sinebrychoffi pargis loodusloo tunnis, 26. mai 2020. Kui koolid mai keskel uuesti avati, toimusid mõned tunnid õues. Taustal on hariduslikele erivajadustele spetsialiseerunud õpetaja Anmol Dogar.

Organisatsioon „Hurstin apu“ jätkas ka koroonapandeemia ajal vaestele ja ebakindlas olukorras inimestele Helsingis Kallios toiduabi andmist, 17. aprill 2020. Piirangute tõttu loobuti järjekordade süsteemist ning inimesed tulid toidu järele oma valitud ajal. Heategevusorganisatsioon jagab abivajajatele aastaringselt söögi- ja rõivapakke ning korraldab ka mitmesuguseid üritusi.

Sloveenia etnograafiamuuseum on sotsiaalselt vastutustundlik asutus, mis soovis inimestele koroonaviiruse pandeemias abiks olla. Seepärast asus muuseum koguma koroonaviiruse kohta liikvele läinud anekdoote. Nii taheti inimesi rõõmustada, et kergendada nende igapäevamurede koormat ja leevendada haiguse, isolatsiooni ja üksilduse põhjustatud hirmu ja ärevust.

Samas püüdis muuseum kajastada ka ühiskonna meeleolu ning huumor on teadupärast osa meie vaimsest kultuuripärandist. Üks anekdoot väidab näiteks, et ringlevate naljade arvu järgi otsustades on tegemist maailma ajaloo kõige lõbusama pandeemiaga. Teine leiab, et koroonaviirusega seotud naljad levivad kiiremini kui viirus ise.

Anekdootide üks põhitunnuseid on tavaliselt see, et neid antakse edasi suuliselt. Selle pandeemia ajal läks aga suhtlus inimeste kodus püsimise tõttu internetti üle ning ka anekdoodid hakkasid levima moodsamal moel.

Kahe kuuga kogus muuseum enam kui 1000 anekdooti. Neist osa projitseeritakse praegu arvutiga muuseumi peasaali seinale. Lisaks on naljatahvlid muuseumi ees õues, kus anekdoote iga nädal vahetatakse. 20. juunil 2020 toimuvaks suviseks muuseumiööks korraldas muuseum ka koroonahuumori teemalise näituse „Koronski humor“.

Foto COVID-19 pandeemia teemalisest anekdoodiväljapanekust „Koronski humor“ (kodukooli ja kodukontori osa).

Monaghani maakonnast pärit Sami Nasr naudib karantiinijärgsel autosõidul autoaknast jahedat tuulekest.

Monaghani maakonnast pärit Tara McCarron ja tema kolleeg töötasid haiglas COVID-19 osakonnas.

Karantiiniaegne tänav Monaghani maakonna põhjaosas.

Glenn Murphy koos Monaghani perekonnaga, kes jooksis karantiini ajal ümber kodumaja terve maratonidistantsi ja kogus nii Monaghani maakonna eesliinitöötajatele 13 500 eurot.

Tikitud kannikesega mask

„Ma armastan väga tikkida ning tean, kui aeganõudev see on. Ma tikin vabal ajal palju. See mask on kahekihiline ja käsitsi tehtud. Kannikesed valisin sellepärast, et esiteks on kannike varane kevadlill, mis õitseb umbes samal ajal kui pandeemia Ungarit tabas. Teiseks on see taassünni ja lootuse sümbol ning tähistab seega ka lootust, et me saame viirusest jagu.“

Tehnoloogia ja loovus

„Nii mina kui ka mu abikaasa pidime karantiini ajal kodutööle jääma. Minu igapäevarutiin on ühtlaselt tegus. Tema töökoormus on aga väga kõikuv ja seejuures kontrollitakse teda rangelt. Aeg-ajalt kontrollitakse ka seda, kas tema ekraan on kasutuses. See on väga tülikas, kui tal parajasti tööd ei ole, aga majas tahaks palju asju tegemist. Sellepärast võtsime me kasutusele sellise vardasüsteemi. Mina teen tööd ja hoian samal ajal ka tema ekraani käigus.“

Altar

„Ma olen väga loominguline kodukaunistaja. See taies sai tehtud lihavõteteks. Ma ei olnud juba nädalaid oma pereliikmeid näinud, aga see-eest jälgisime me kõik iga päev telekast viiruseuudiseid. Natuke nalja teeb päeva kohe palju paremaks!“

Tähenduslikud maskid

„Kui pandeemia Ungarisse jõudis, läksid inimesed maskide ostmisega hulluks. Sellepärast tundus mulle ainuõige enda omad ise valmis meisterdada. Mul oli plaan leida kvaliteetne puuvillane T-särk ning teha selle seljaosast valmis 6 maski.

See pilt on minu jaoks väga tähenduslik, sest Itaalia on mu lemmikriik ning ühtlasi oli see kõige esimene koht, mida viirus Euroopas tabas. Itaalia keeles on väljend „dare una mano“, mis tähendab kellelegi abikäe ulatamist. Selle T-särgi puuduolev varrukas sümboliseerib saamatajäänud abi, mida oleksid Itaaliale pidanud pakkuma kõik need riigid, kelle turistidele selliseid kaupu peamiselt toodetaksegi“.

Triikimislaud

„Meil on see triikimislaud olnud juba kümme aastat, aga viimase seitsme nädala jooksul on selle tähtsus meie elus tunduvalt kasvanud.

Nimelt õpib mu laps klaverit ning selleks, et õpetaja näeks ka veebitunnis nii tema rühti kui ka sõrmi, tuli sülearvuti kuidagi klaveri lähedale paigutada. Triikimislaua kõrgust saab ise reguleerida, nii et see osutuski ideaalseks lahenduseks. Kunagine ost on end ainuüksi sellepärast kuhjaga ära tasunud.“

Koos, ent lahus

Siin räägib naine telefoni teel oma hooldekodus elava emaga, kellega kohtumist reguleerivad suhtlusdistantsi piirangud.

Mine koju!

Lihavõttepühade ajal suundusid Taanis paljud hõredalt asustatud maapiirkondadesse matkama, kuigi tegelikult käskis riik inimestel koju jääda. Üks maaelanik ei kiitnud võõraste tulekut heaks ning pani tee äärde sildi „Mine koju!“ Hiljem pidi ta sildi maha võtma, sest see ärritas tema naabreid.

Sünnipäev

Mis sünnipäev see külalisteta on? Viirusepandeemia ajal olid hooldekodud suletud ning sealsete elanike külastamine rangelt keelatud. Sellepärast tähistas Grethe Gertseni perekond 2. aprillil tema 91. sünnipäeva hooldekodu akna all. Sünnipäevalaps ise istub aknal.

Õde

Muuseumini jõuavad iga päev lood inimestest, kelle maailm on pea peale paisatud. Charlotte Høj Opheim-Winje on ortopeediale spetsialiseerunud operatsiooniõde, kes pidi järsku hakkama paaripäevase koolituse järel Farsø haiglas hoopis koroonapatsientide eest hoolitsema. Nüüd jõuab tema lugu ka tulevaste põlvedeni.

Neto

Supermarketite ja toidupoodide ees pandi klientidele südamele, et nad üksteist ja poepersonali hoiaksid ja kellelegi liiga lähedale ei läheks. Ühtlasi tuletasid poed inimestele meelde, et neil ei ole põhjust liiga palju kaupa kokku osta, sest seda tuuakse iga päev juurde. Muuseumi hinnangul on märgid ja hoiatused selle eriolukorra oluline tahk. Hiljem jõuavad osad neist ka muuseumi püsikollektsiooni. Lisaks teeb muuseum koostööd linnavalitsusega, kes edastab muuseumile otsuste kokkuvõtteid ja oluliste dokumentide koopiaid.

Østerbrogade

Muuseum on saanud palju tähelepanekuid ka inimeste kodusviibimise tõttu hüljatud tänavatest ja linnadest.

Tegelikkus

Desinfitseerimisvahend, kummikindad ning õpetus, kuidas supermarketis käituda ja kui palju inimesi võib korraga poes viibida. Sisseostude tegemine muutus järsku tundmatuseni – ning ohtlikuks! See on veel üks korduv teema, millest koroonakriisi ajaloolisi hetki talletada soovivale muuseumile palju teada antakse. Muuseumi jaoks on äärmiselt oluline, et kõik muutused kajastatud saaks.

Ostukott

Varem sümboliseeris ostukott meie jaoks nädalavahetuse osturetke – kohustust, mille asemel oleksime tahtnud teha midagi muud toredamat. Kott ise oli lihtsalt järelveetav kasulik asi. Karantiini ajal sai sellest aga ekspeditsioonide ja seikluse sümbol.

Pesukuivatustuba

Minu abikaasa (see, kes valis ostukoti) teeb kodus kaugtööd meie kontorinimelises toas. Seega jääb minule elutuba ja söögituba. Kusjuures meie kontor ei olnud varemalt ainult kontor, vaid see on olnud ka klaverituba, laulutuba, arvutituba, maalimistuba ja iga paari-kolme päeva tagant ka pesukuivatustuba.

Plume ja mina elame seega nüüd tegelikult söögitoas ja pesukuivatustoas. Ma lohutan ennast sellega, et karantiini ajal ei ole enam vähemasti vaja triikida, nii et õnneks ei ela me vähemalt triikimistoas!

Mobiiltelefon

Mobiiltelefon on muutunud karantiini ajal minu jaoks äärmiselt oluliseks, sest pere ja sõpradega räägin ma nüüd eelkõige telefonitsi. Ka oma õpetajaga suhtlen ma praegu telefoni teel.

Mu mobiil läks aga viimasel nädalavahetusel enne karantiini katki ja mul õnnestus uus osta veel päris viimasel hetkel, kolmapäeval, kui kõik poed pidid juba lõunast uksed sulgema. Mina jõudsin poodi kell 11. Vedas!

Lõks 2020 / Mind ei ole kohal 2020

„Mu vanemate maja on küll palju suurem kui see kööktuba, kus ma Bukarestis enne karantiini elasin, aga sellegipoolest on mul tunne, et ma olen vangis suures loomaaiapuuris, kus on loomale loodud küll tema tüüpilist elukeskkonda imiteerivad tingimused, aga lõppkokkuvõttes on tegemist ikka vanglaga.“

Kodu on kõikjal: Õue ei ole, 2020 / Me helistame teile, 2020

„Kahjuks on see korter praeguste asjaolude tõttu mu ainus kodu. Joonistades unustan ma selle mõneks ajaks ära ja saan end mõelda teistesse, tuttavatesse kohtadesse. Mu tööd õhkavad küll üksildust ja igavust, aga tegelikult on praegune aeg minu meelest kunstiliseks arenguks ja edasiseks väga kasulik.“

Eneseisolatsiooni päevik, väljavõte, 2020

„Seeria „Mis päev on?“ sisaldab väljavõtteid lakoonilisest eneseisolatsiooni päevikust, mis kajastab mu isiklikke, umbes kuu aega kestnud püüdeid pandeemia oludega kohanduda. Projekt algas koolitööna, aga see osutus üldse kõige terapeutilisemaks tegevuseks, millega ma nende kuude jooksul tegelesin.

Päevikus on kaks osa, neist esimene üritab vastata küsimusele „Kus ma olen?“ ning kirjeldab mu psühholoogilist seisundit selles uues ja seniolematus nelja seinaga piiratud tegelikkuses. Teise osa teema on „Kus ma tahaksin olla?“ ning see kirjeldab nostalgilisel viisil väikesi, omal ajal tavapäraseid tahtmisi, mis ikka veel aeg-ajalt esile kerkivad.“