Ajalooline koroonapandeemia

Jack Hopkins

Jack, Põhja-Devonist pärit 5-aastane poiss, käis piirangute ajal maha 50 kilomeetrit, et koguda raha NHSi abistamiseks. Ta kogus 1550 naelsterlingit. Jack läbis iga nädal kaks korda viis kilomeetrit ja kuigi see oli pingutav, ei jätnud ta oma üritust pooleli, sest tal oli meeles, et „arstid ja õed vajavad viiruse peatamiseks abi“. Esitaja: Katie Roberts

Mahi Ahmed

Mahi Ahmed oli organisatsiooni Inclusive Exeter CIC koroonatugiprojekti asutaja. Kui oli juba karta piiranguid, hakkas Mahi mõtlema, kuidas toimetada üle linna vähemkaitstud inimestele koju maitsvaid ja täisväärtuslikke eineid. Mõne päeva jooksul reageeris sellele rühm vabatahtlikke: kogunes suurepärane koordinaatorite, tellimuste vastuvõtjate, ostjate, kokkade ja toiduvedajate rühm. Mahi entusiasm oli nakkav ning kogu meeskond tundis end motiveerituna ja teotahtelisena. Tänu Mahi visioonile ja juhtimisele sai toiduabi üle 1000 inimese. Ta ise ütleks, et iga rühma liige väärib tunnustust, kuid tema on kindlalt piirangute aja sangar. Esitaja: Alan Quick

City Community Trust

City Community Trust (CCT) on Exeteri juhtiv heategevusorganisatsioon, mis teeb koostööd Exeter City jalgpalliklubiga ja pakub igas vanuses inimestele mitmesugust tegevust, keskendudes tervishoiu, hariduse, heaolu ja kehalise aktiivsuse edendamisele. COVID-19 kriisi ajal pööras CCT tähelepanu tugiteenuste edendamisele Exeteris ja Ida-Devonis. Kogu maikuu jooksul vastasid CCT liikmed palvetele toimetada toidukaupu ja ravimeid kogukonna kõige haavatavamatele rühmadele. Järgnevalt on nad toetanud üksikuid ja vähemkaitstud inimesi.
Jamie Vittles, Andy O’Doherty ja kogu City Community Trusti meeskond.
Esitaja: linnavolikogu liige Peter Holland.

Marilyn Laws

Alates märtsi lõpust on Marilyn Laws laste hooldekodu Children’s Hospice South West jaoks kogunud üle 1000 naelsterlingi ja aidanud suurendada oma kogukonna turvatunnet. Ta on oma materjali ja vahenditega valmistanud kogukonnale näomaske. Lisaks kogus ta raha organisatsioonile, kelle hoole all ravimatult haiged lapsed piirangute ajal oma viimaseid päevi veetsid. Inimesed on olnud väga abivalmis ja helded. Nad ei ole mitte ainult annetanud, vaid on aidanud Marilynil ka maske jagada. Marilyni missioon jätkub! Esitaja: Simon Tootel

Paul Mouland

Paul Mouland, Freemoovementi meeskond ja vabatahtlikud on toimetanud jalgrataste järelkärudega sooja toitu kodututele, samuti ravimeid, Exeteri raamatukogu raamatuid, toidupakke ja esmatarbekaupu inimestele, kes on rahaliselt ja psüühiliselt kannatanud. Nad on loonud partnerlusi paljude kogukonna organisatsioonidega, sealhulgas usuliste ühendustega, nagu St Thomas Food Fight ja St Thomas Medical Centre. Paul on osalenud ka COVID-19 erakorralistel veebikoosolekutel St Thomase, Alphingtoni ja Exwicki linnaosas ning ise selliseid koosolekuid korraldanud. Nende panus Exeteri linna hüvanguks on olnud väga suur. Esitaja: Chloe Pooley

YMCA Exeteri tugitöötajad – Peter Hall

YMCA (Young Men’s Christian Association) Exeteri tugitöötaja Peter Hall on piirangute aja sangar. Kui 31 noort, kes elasid YMCA toetatud majutuskohas, jäid ilma oma võrgustikest, rutiinist ja ühiskondlikest sidemetest, läks Peter neile kõhklematult appi. Ta tegi kõik võimaliku, et neid noori toetada, käis majas ringi, võttis osa kõigist muredest ja suhtles nendega ka eemal olles, nii et iga noor teadis, et ta ei ole üksi jäetud.

YMCA Exeteri tugitöötajad – Lydia Brown

Pärast piirangute kehtestamist 23. märtsil 2020 oli YMCA Exeteri tugitöötaja Lydia Brown ööpäev läbi valvel ja valmis aitama noori, kellele piirangud tekitasid psüühilisi probleeme. Kui vaja, läks Lydia abivajajaga haiglasse kaasa või seisis teiste inimeste eest tundide kaupa retseptiravimite järjekorras. Paljud elanikud soovisid lihtsalt telefoni teel Lydiaga vestelda, olgu päeval või öösel, teades, et ta on nende jaoks alati olemas. Kõigi YMCA Exeteri töötajate jaoks on Lydia piirangute aja sangar.

YMCA Exeteri tugitöötajad – Sarah Griffiths

COVID-19 puhkemise ajal hoidis Sarah Griffiths YMCA toetatud majutuskoha 31 seal elava noore jaoks üksinda laitmatult korras ja puhtana. Enda tervist ohtu seades tegi ta kõik võimaliku, et takistada viiruse levimist. Sarah, kes desinfitseeris ka pidevalt üldkasutatavate ruumide uksekäepidemeid ja duširuume, oli kõigi noorte suhtes tõeline omakasupüüdmatuse ja headuse kehastus. Kõigi YMCA Exeteri töötajate jaoks on Sarah piirangute aja sangar.

David Spicer

Minu väga hea sõber David Spicer on piirangute aja sangar: 50 esimesel piirangute päeval mängis ta iga päev oma arvukate jälgijate rõõmuks süntesaatoril veebi kaudu tuntud hitte ja lasi kuulajatel neid ära arvata (Guess the song) Kõik ta sõbrad ja sugulased võtsid selle kiiresti omaks, see pakkus vaheldust ja võimalust veebis teistega juttu ajada. See tegi inimestel tuju paremaks raskel ajal, kui kõik olid hirmul ja siseruumidesse aheldatud. Davidi jutud, naljad ja pillimäng olid päeva parim osa, tänu millele oli kergem piiranguid taluda. Esitaja: Dax Oliver

Sammy Hartstein

16-aastane Sammy on regulaarselt vabatahtlikuna osalenud Buckfastleighi abimeeskonnas (Buckfastleigh Response team), aidates toidupanga toidupakke kohale toimetada. Mask ees ja ja kindad käes, on ta iga ilmaga viinud raskeid toidupakke abi vajavatele inimestele. Lisaks on ta toonud ka raamatuid, et inimesed saaksid koduseinte vahel lugemisega aega sisustada. Ta on seda kõike teinud ajal, kui suri ta vanaema ja ta ise sai tunda piirangute aja üksindust ega olnud kindel, kuidas ta kooli lõpetab. Esitaja: Helen Hartstein

Kodune juukselõikus 2020. aasta aprillis

Kolmeaastasel poisil Oisinil lõigatakse juukseid kodus. Carryduff, Põhja-Iirimaa, aprill 2020. Sulgemismeetmete ja liikumispiirangute ajal olid juuksuritöökojad suletud.

Lisburni ja Castlereaghi linnavolikogu töötajad ja volikogu liige NHS-ile pühendatud lillepeenra juures

Riklikule tervishoiuteenistusele (NHS) pühendatud lillepeenra rajasid Lisburni ja Castlereaghi linnavolikogu töötajad Lisburni 17. sajandist pärinevasse ajaloolisse lossiaeda.

Suletud kauplus Lisburni kesklinnas, märts 2020

Üleriigilisi sulgemismeetmeid ja liikumispiiranguid järgides pidid poed 2020. aasta märtsis uksed sulgema. Paljud inimesed olid pandeemia pärast väga mures ning poepidajad panid oma suletud äride välisseintele või akendele sageli julgustavaid sõnumeid, nagu „Hoidke end ja jääge terveks!“ Lisburn Turkish Barbers asub Lisburni Market Square’il.

Linasest riidest näomask lapsele

Lina on tugev, kerge, kergesti töödeldav ja niiskust reguleeriv. Näomaski või -katte jaoks on linane üks parimaid materjale. Põhja-Iirimaal muudeti kinnistes avalikes ruumides näokatte kandmine kohustuslikuks, et piirata COVID-19 pandeemia mõju.

Alkoholi sisaldav käte desinfitseerimisvahend, aprill 2020

Pandeemia alguses oli alkoholi sisaldavate kätepuhastusvahendite järele suur nõudlus. Paljud piiritusetehased lõpetasid piiritusjookide tootmise ja hakkasid müüma oma kaubamärgiga kätegeele. Downi krahvkonnas Crossgari lähedal asuv Shortcross Gin müüs oma tooteid internetis.

Antwerpeni vangla linadest valmistatud loosungid

Begijnenstraati vangla töötajad ja kinnipeetavad valmistasid neli loosungit. Need olid solidaarsuse ja empaatia sõnumid, millega sooviti head tervist kõigile.

15. märts – 16. mai 2020

Kollektsioon: MAS, inv. nr. MAS.0328.002

Terviserada linnas

„Beerschot Atletiek“ ja „Buurtsport Kiel en Hoboken“ märkisid Kieli linnajaos maha terviseraja. Nad soovitavad harjutusi, mida igaühel on võimalik teha avalikes kohtades, kasutades pinge, treppe jne.

20. aprill 2020

Jalutuskäik Meiril

Kui piirangud lõpetati, avasid ka Meiri ostutänava poed taas uksed. Poepidajad võtsid kasutusele kõikvõimalikke ohutusmeetmeid. Linnavalitsus lasi paigaldada teemärgised, et rahvahulka ohjata ja tagada füüsilise distantsi hoidmine.

31. märts 2020

Kollektsioon: FelixArchief, inv. nr. 2876#82

Iftar „ratastel“

Seekordse ramadani ajal ei olnud võimalik pühitseda „Iftari“ – pärast päikeseloojangut paast katkestada ja ühiselt süüa. Seetõttu saatis mõni mošee, näiteks El Fath, üksikutele ja vaestele inimestele toidu kaubajalgratastega koju.

12. aprill – 13. mai 2020

Kollektsioon: FelixArchief, inv. nr. 2920#6

‘t Akkoord mängib muusikat De Fonteini asukatele

Kuna eakad olid koroonaviirusest kõige enam ohustatud, pidid paljud hooldekodude ja hooldekorterite elanikud jääma oma nelja seina vahele. Ansambel ’t Akkoord andis hooldekodu De Fontein ees – füüsilist distantsi hoides – kontserdi, et sealsetele asukatele vähegi meelelahutust pakkuda.

10. mai 2020

Kollektsioon: FelixArchief, inv. nr. 2893#2

Helilooja Zita Bružaitė teos „Äng“

16. märtsil – päeval, mil kuulutati välja karantiin, alustas helilooja Zita Bružaitė uue teose „Äng“ (leedu keeles Nerimas) loomist. Iga päev pühendas ta sellele vähemalt pool tundi. Noodikäsikirja kinkis Bružaitė muuseumile. Käsikirjast on näha, millises meeleolus ja tingimustes ta karantiini päevil töötas.

T-särk

Kodus olles tegeles Gintautė oma lemmikharrastuse – tikkimisega. Olles Instagramis sõpradelt küsinud, kuidas nemad hetkeolukorda kogevad, tikkis ta oma vanale T-särgile kokku kolmkümmend kolm karantiinilugu. Nendes on mitmesuguseid sümboleid, nostalgilisi asju ja ajaomaseid tarbeasju, nagu tualettpaber ja maskid. Kui üks jälgija palus tal tikkida midagi maagilist, tegi ta „koroonaviiruse klaaspurgis“. T-särgi kinkis Gintautė Riabovaitė muuseumile. 

Õitsvad kirsipuud internetis

Kevad on aeg, kui Vilniuse elanikud käivad „jaapani kirsiaias“ õitsvaid puid imetlemas. Koroonakevadel paigaldas aga Vilniuse linnavalitsus koostöös telekommunikatsiooniettevõttega Telia inimeste kaitseks ja rahvakogunemiste piiramiseks viljapuuaeda kaamerad ja korraldas kirsipuude õitsemisest otseülekande veebis. Sellekohase infosildi kinkis linnavalitsus muuseumile.

Tagasipilet Balilt

2020. aasta märtsis, kui enamiku riikide piirid ootamatult suleti, tekkis reisil olijatel suuri probleeme. Leedu Vabariigi välisministeerium alustas repatrieerimislendude korraldamist riikidest, kuhu oli lõksu jäänud kõige rohkem registreeritud Leedu kodanikke. Viimane tagasilend Bali saarelt toimus 28./29. märtsil. Ugnė Karaliūnaitė, kes selle lennuga koju tagasi jõudis, andis oma piletid muuseumi.

Visiiri mudel

Koroonanakkuse puhkemise ja kiire leviku ajal ei olnud Leedu tervishoiuasutustel piisavalt kaitsevahendeid, neid mujalt hankida oli aga sel ajal peaaegu võimatu. Olukorra leevendamiseks töötas robootikakool (VšĮ Robotikos mokykla) välja visiiri mudeli 3D-printerile. Seda kasutades printisid ettevõtted ja üksikisikud väga lühikese aja jooksul tervishoiutöötajatele üle 50 000 kaitsevisiiri. Paulius Briedis (VšĮ Robotikos mokykla) annetas mudeli muuseumile.

Hädavarustuse pakk

See hädavarupakk ehk „hamstripakk“ saadeti alternatiivse sünnipäevakingitusena koroonapandeemia ajal, kui ei olnud lubatud külla minna. Pakis oli kaks rulli tualettpaberit, suur pakk nuudleid ja konservid – tooted, mis olid Saksamaal koroonavastaste meetmete esimestel päevadel eriti nõutud. Poed osteti sedalaadi kaupadest päris tühjaks. Saatja aadressiks oli märgitud „Hamstri firma, Hamstri tänav, Hamstrilinn“.

Amberg, 18. aprill 2020

Tänukaart kirjakandjatele

See on tänuavaldus Saksamaa postiettevõtte Deutsche Post AG kirjakandjatele, kelle töökoormus koroonapandeemia ajal järsult suurenes, kuna inimesed hakkasid rohkem kirju ja pakke saatma. Tänukaart on sõnumi saatja enda kujundatud. Koroonavastaste meetmete tõttu lasid paljud pered vajamineva kauba üha sagedamini koju kätte toimetada. Sellest ajast alates tuuakse saadetis sageli kohale, ilma et tooja ja saaja teineteisega kokku puutuksid. Tänukaart kui tänu- ja solidaarsusavaldus postiljonidele on võrreldav tollase igaõhtuse aplausiga tervishoiutöötajatele. Kaardil on näha lumepalli kätketud Kölni toomkirikut.

Köln, 30. märts 2020

Erakorralise aja päevik

Kunstnik Hasso von Henninges on välja andnud raamatu, mis sisaldab 20 inimese kirjapanekuid koroonaaja – 2020. aasta märtsi- ja aprillikuu igapäevastest kogemustest, rutiinist ja muljetest. Neid nädalaid vormisid ja sisustasid koroonavastased meetmed ja eneseisolatsioon. Ühed tegid oma ülestähendusi käsitsi, teised digitaalselt. 260-leheküljelise raamatu tiraaž on 32 eksemplari.

Nürnberg, märts/aprill 2020

Koroonaaja postkaardid

Kunstnik Susanne Schattmann saatis posti teel sugulastele ja sõpradele akrüülvärviga üle maalitud vanu postkaarte, paludes neid edasi kujundada ja siis talle tagasi saata. Tema üleskutset järgis rohkem kui 50 eri vanuses inimest. Nad kasutasid mitmesuguseid motiive ja tehnikaid – vesivärve ja fotosid, sõnumeid ja sümboleid. Postkaartidele lisanduvad „maakaardituur“ ja omaloominguline laul.

Nürnberg, märts – juuni 2020

Individuaalsed Skype’i ja iPADi kasutamise juhtnöörid eakatele

Koroonapandeemia on hoogustanud digivahendite kasutamist. Suur osa eraviisilisest teabevahetusest on liikumispiirangute tõttu üle kandunud digikanalitesse. Nii ostis ka härra Rauch oma üle 80-aastastele vanematele iPad’i, et nendega jätkuvalt „silmast silma“ suhelda. Kuna vanemad ei olnud varem arvuti, nutitelefoni ega internetiga tegemist teinud, koostas poeg üksikasjalised juhised ning saatis need koos iPadiga posti teel vanematele koju. Juhistes on kirjas, kuidas seadet ja kiirsõnumiteenust Skype kasutada.

Dortmund, 22. märts 2020

Tandle Hills

Tandle Hill on oma pargialade, mängunurkade, lasteklubide, aasade, heinamaade, avatuse ja avarusega kogu aeg rahvast ligi tõmmanud ja teeb seda kindlasti ka edaspidi. Lastel lihtsalt on vaja ruumi ja kohta, kus kella vaatamata, kodustele piirangutele mõtlemata ning ilma täiskasvanute ja ülejäänud maailma vahelesegamiseta mängida. Tandle Hill aitas meil tasakaalu säilitada ka siis, kui kõik muu ümberringi kõikuma lõi.

Lasteosakonna põetajad kaunistatud visiiridega

„Lukku pandud Oldham“ on digitaalne ülevaade kohalikust elust COVID-19 pandeemia ajal. Digitaalse ajakapsli eesmärk on kirjeldada läbielatut Oldhami tulevastele põlvkondadele ning sellepärast paluti kohalikel elanikel oma kogemused talletada ja kokku koondada.

Mõmmik aknal

Gallery Oldham korraldas üheksa veebipõhist näitust, mille teemadeks olid elu luku taga, lahkus, asjad, isetegemine, muutused, sõnumid, loodus, sport ja töö. Augustis asuti koguma ka kirjapanekuid, nn kirju luku tagant.

Kokkusaamine, aga distantsilt

Praeguseks on kohalike elu kohta ülemaailmse pandeemia ajal saadetud või lubatud saata ligikaudu 300 pilti ja kirjatükki 80 inimeselt. Galerii koostab neist erilise arhiivikogu.

Hüppa nüüd!

Eesliinitöötajate lapsed käisid koolis edasi.

Solidaarsust näitav käepael

Sellise käepaela said Liechtensteini sotsiaalministeeriumilt kõik valitsusasutuste töötajad. See tuletab meelde hügieenimeetmeid, mille järgimine aitab COVID-19 levikut aeglustada.

Piiripunkt

Liechtensteini–Austria piir oli mõnda aega suletud. Pildil on piiriäärses Ruggellis asuv silt, mis ütleb, et piiripunkt on suletud ka jalakäijatele.

Päevapilte Vaduzist – „Bussipeatus“

Liinibuss Vaduzis asuvas bussipeatuses, kuhu on riputatud sõitjate ja bussijuhtide kaitseks kehtestatud ohutusmeetmeid tutvustav plakat.

Päevapilte Ruggellist – „Plakatid“

Ruggelli valla postkontor.

Vasakul on teave 20. aprillist 2020 kehtivate lühendatud lahtiolekuaegade kohta (enne seda oli postkontor üldse suletud).

Paremal on soovitus hoida teistega distantsi ja maksta võimaluse korral kaardiga.

Keelusilt Balzersi vallas

2020. aasta märtsi keskpaigast kuni mai keskpaigani olid kõik Balzersi valla mänguväljakud ja spordiplatsid üldsusele suletud. Sellest anti teada selliste plakatitega.

Jenny Mclean Nidiyat meenutamas

Boundary Way peenramaakompleks on mu kodust paarisaja meetri kaugusel. Eile sattusin ma seal jutule jamaikalase Tony Mcleaniga. Ta rääkis mulle oma naisest Jennyst, kes käis äsja COVID-19 tõttu surnud parima sõbra Nidiya matustel. Täna rääkisin ma omakorda Jennyga, kes oli rõõmuga nõus minuga peenramaal kohtuma, sest ta leiab sealt suurt lohutust. Jenny rääkis, et tundis sõbra matustel peaaegu füüsilist valu. Nidiya oli tema parim sõber 33 aastat. Wolverhamptonis tundub haigus laastavat kõige tõsisemalt mustanahaliste ja asiaatide kogukondi.

Aplaus tervishoiutöötajatele

Üks projektis osalema valitud kümnest kunstnikust, Roy Mehta, valis Londoni äärelinnu kujutava 10 pildi sekka selle töö. Oma sõnul valis ta Londonis baseeruva Shuvaseesh Dasi foto „Aplaus tervishoiutöötajatele“ mitme teise hea töö seast välja sellepärast, et piirangute aeg oligi väga paljude inimeste jaoks just selline. Foto illustreerib inimeste elukeskkonda ja samal ajal näitavad rõdul plaksutajad ka üldist toetavat suhtumist riiklikku tervishoiuteenistusse. Eriti mõjusaks muudab foto plaksutajate tõsine olek.

Veesõda ohutust kaugusest

Need sõbrad pidasid soojal kevadpäeval kodutänaval veesõda, kuni olid mõlemad läbimärjad ja vesi sai otsa. Laste süütu naer ja lõbusad kilked meenutavad möödunud aegu, aga need ei kao kindlasti ka tulevikus.

Juliette, Juliette (tänavahääled)

Kevadiste üha päikeselisemate ja soojemate päevade aegu veetsin ma oma kõige mõnusamad hetked aias puhates. Liikumispiirangud ja halastamatud haigussümptomid aheldasid mu sellesse väikesesse õuenurgakesse, mille rahu ma olen alati hinnanud ja hindan nüüd veelgi rohkem. Selle aia tuuleke, imeline linnulaul, mängivate laste vadin ja silmipimestav kevadpäike ei lasknud mul unustada, et olen elus. Nii tihedalt rahvastatud naabruskonnas on selline rahusadam tõeline aare.

Juukselõikus

Naabrid sattusid kõrvuti aedades korraga juukseid lõikama. Parempoolne aed kuulub organisatsiooni Historic England koosseisulisele fotograafile Alun Bullile.

Kaitsemask

Sellise maski mõtles COVID-19 kriisi tõttu välja Alleuri kübarsepp Isabelle Mathieu, et võimaldada edasi suhelda kurtide, vaegkuuljate ja tummadega. Maski valmistamisel osales ka Relab de Liège, kes aitas materjale laseriga niimoodi lõigata, et kangas läbipaistva osa küljest lahti ei tuleks.

Ilma musideta, aga südamega!

Rinnamärk, mis ärgitab pandeemia ajal distantsi hoidma.

Kõik saab korda, ausõna!

Pandeemia ja liikumispiirangute ajal käsitsi meisterdatud julgustussõnum.

Pärast vihma... tuleb päike välja. Püsime kodus!

Üks ema valmistas oma lastega liikumispiirangute ajal sellise plakati. See rippus päevast päeva nende maja alumise korruse tänavapoolsel aknal.

Rulatamisega on lõpp

Kui Ühendkuningriigis 2020. aasta märtsis liikumispiirangud välja kuulutati, jäi peaaegu kogu elu seisma. Lõpetada tuli ka populaarsed vabaajategevused. Tühi trikipark, South Inch, Perth, Šotimaa.

Härjapõlvlased ja vikerkaared

Kohe, kui liikumispiirangud kehtestati ja lapsed koduõppele jäeti, hakkasid pered koduakendele loomingulisi kaunistusi meisterdama. Seeläbi väljendati oma lootusi, aga ka hirme.

Grafitikäsud

Umbes kaks kuud pärast liikumispiirangute kehtestamist ilmusid üleüldise mõistva suhtumise taustale ka esimesed märgid rahulolematusest. Need grafitid ilmusid Inveralmondisse (Perth, Šotimaa) Almondi jõe kiirteesilla alla (A9).

Liikumispiirangute kriidimärgid

Liikumispiirangute ajal avastasid kodude lähedusse sunnitud lapsed vanu mänge. Mitmel pool ilmusid kõnniteele kriidijoonistused ja keksukastid. Need on üles pildistatud Perthi kesklinnas Šotimaal.

Maalitud kivid

Vahetult enne liikumispiirangute lõppu hakkasid lapsed solidaarsuse ja empaatia märgina oma koolide juurde maalitud kivikesi koguma.

Need kivikesed on osa ühistel jõududel valminud koroonaaegsest kiviussist Moncrieffe’i algkooli juures Perthis Šotimaal.

"Budapest"

Kui inimesed maske varuma hakkasid, otsustasin ka mina endale kaitsemaski soetada. Ainult mina tahtsin mida erilisemat. Sõelale jäi keskaegse katkutohtri mask. Mõtlesin, et kui see keskajal toimis, peab see ju nüüdki abiks olema. Ma sain selle aprillis veel õigel ajal kätte ning kasutasin seda nädal aega toidupoes, tänaval ja ühistranspordis. Kõik jäid minu ümber alati vait, inimesed hakkasid kartma. Mulle helistavad siiani professionaalsed fotograafid, kes kutsuvad mind välja pildistama. Pandeemia või mitte, aga huumorimeelt ei tohiks kaotada! Olgu see siis pealegi natuke morbiidne.

"Mosonmagyarórvár"

13. märtsi õhtul anti teada, et järgmisest esmaspäevast on koolid suletud. Me kõik arvasime, et see kestab ainult nädala või paar. Kuidas me küll eksisime!

Need maskid on linasest. Laste omad on värvilised ja ülejäänute omad valged, kolmekihilised. Loodetavasti läheb elu varsti tavalistesse rööbastesse tagasi. Praegu ongi juba parem. Me saame isegi suvelaagrisse minna ja jälle sõprade seltsis aega veeta!

"Mezőkövesd"

Minu pulmamaski õmbles valmis kohalik rätsep. Meil oli kiire, sellepärast puuduvad sel tikandid. Meil on muidu matyó juured, meie naised on põlvkondade viisi kauneid kleite ja kaunistusi tikkinud.

21. märtsil abiellusin ma Mezőkövesdis oma armsama Beáta Görzsönyga, kellest sai siis Beáta Kiss :). Ohutuse huvides kutsusime me pulma ainult paar külalist. See hetk jääb mulle meelde väga veidra, aga ka erilisena.

"Debrecen"

Kohalikes uudistes ja internetis kirjutati, et valitsus palub inimesi appi kodus maske õmblema. Me saatsime registreerumiseks maili ja saime Debreceni ühest kogukonnakeskusest vastuse. Siis toodi meile koju materjalid, kummipaelad ja lõiked. Edasi oli juba lihtne. Mu mees joonistas lõikeid, poeg, kelle töövõime ei ole 100%, lõikas neid välja ja mina õmblesin. Me valmistasime mõne päevaga enam kui 150 maski. See oli lõbus ja ka kasulik!

"Herend"

Mina elan Herendis. Koos mitme abilise, rätsepaäri ja toetajaga valmistasime me Veszprémi komitaadis vabatahtlikena üle 50 000 maski ja andsime need tasuta ära, peamiselt haiglatele ja apteekidele.

Teistsugused teised

Palusime külastajatel saata meile endast maskiga pilte. Maskikandmine on nüüd kohustuslik ja see teeb inimesed avalikus ruumis täiesti teistsuguseks. Juuli 2020.

Isiklik pärand

Palusime inimestel ette kujutada, et nende maja on muuseum, ning valmistada meile liikumispiirangute ajal video oma lemmikesemest. Alfonso rääkis meile mütsist, millega tal seondub palju koduseid mälestusi oma päritoluriigist Mehhikost. Aprill–mai 2020.

Kriisi antropoloogia

Liikumispiirangute ajal tegi muuseum koostööd enam kui 20 antropoloogiga, kes olukorda erialase pilgu läbi kirjeldasid ning prognoosisid, milliseid muudatusi pandeemia inimeste elus kaasa toob. Nende artiklid on avaldatud muuseumi veebisaidil. See pilt käib Álvaro Alconada artikli „Suspendidos en un tiempo de reflexión“ juurde.

Pildil on kiri „Ära puutu mind, mul võib viirus olla!“. Mai–juuni 2020.

Maailma aknad

Kui hispaanlastel kästi koroonaviirusest hoidumiseks nädalateks koju jääda, oli aken järsku nende ainus võimalus välismaailma, kodutänava ja naabruskonnaga kontaktis püsida. Seepärast palusime inimestel saata meile aknateemalisi pilte. See Ana aknast tehtud pilt näitab, et vikerkaar võib rõõmu tuua isegi luku taha. Aprill–mai 2020.

Uus igapäev

Palusime oma publikul saata meile fotosid ka sellest, kuidas nad pärast kuudepikkust eemalolekut kogukonnaellu naasid. Ángel saatis meile pildi sellest, kuidas ta üle tüki aja esimest korda kirikus käis. Juuni 2020.

Tantsuürituse „Poikkeusliike“ („Eriolukorra tants“) osalejad Helsingis Ruoholahtis, 27. märts 2020. Soome veebipõhise tantsuürituse mõte seisnes selles, et inimesed pidid kindlaksmääratud ajal oma valitud kohas 20 minutit järjest tantsima.

Seinamaalinguga „Superhoitaja“ („Superõde“) avaldatakse meditsiiniõdedele tänu pandeemia ajal tehtud ennastsalgava töö eest. Molotow Finlandi maaling Helsingis Vallilas asuvas Konepajas on tervishoiutöötajate vastu silmnähtavalt lugupidav, 28. aprill 2020.

Õhtune ühislaulmine Loppukiri eakatekodus Helsingis Arabianrantas, 19. märts 2020. Üle 70-aastased majaelanikud pidid pandeemiapiirangute tõttu üksteisest distantsi hoidma.

Helsingi Saksa Kooli 3B klass Sinebrychoffi pargis loodusloo tunnis, 26. mai 2020. Kui koolid mai keskel uuesti avati, toimusid mõned tunnid õues. Taustal on hariduslikele erivajadustele spetsialiseerunud õpetaja Anmol Dogar.

Organisatsioon „Hurstin apu“ jätkas ka koroonapandeemia ajal vaestele ja ebakindlas olukorras inimestele Helsingis Kallios toiduabi andmist, 17. aprill 2020. Piirangute tõttu loobuti järjekordade süsteemist ning inimesed tulid toidu järele oma valitud ajal. Heategevusorganisatsioon jagab abivajajatele aastaringselt söögi- ja rõivapakke ning korraldab ka mitmesuguseid üritusi.

Sloveenia etnograafiamuuseum on sotsiaalselt vastutustundlik asutus, mis soovis inimestele koroonaviiruse pandeemias abiks olla. Seepärast asus muuseum koguma koroonaviiruse kohta liikvele läinud anekdoote. Nii taheti inimesi rõõmustada, et kergendada nende igapäevamurede koormat ja leevendada haiguse, isolatsiooni ja üksilduse põhjustatud hirmu ja ärevust.

Samas püüdis muuseum kajastada ka ühiskonna meeleolu ning huumor on teadupärast osa meie vaimsest kultuuripärandist. Üks anekdoot väidab näiteks, et ringlevate naljade arvu järgi otsustades on tegemist maailma ajaloo kõige lõbusama pandeemiaga. Teine leiab, et koroonaviirusega seotud naljad levivad kiiremini kui viirus ise.

Anekdootide üks põhitunnuseid on tavaliselt see, et neid antakse edasi suuliselt. Selle pandeemia ajal läks aga suhtlus inimeste kodus püsimise tõttu internetti üle ning ka anekdoodid hakkasid levima moodsamal moel.

Kahe kuuga kogus muuseum enam kui 1000 anekdooti. Neist osa projitseeritakse praegu arvutiga muuseumi peasaali seinale. Lisaks on naljatahvlid muuseumi ees õues, kus anekdoote iga nädal vahetatakse. 20. juunil 2020 toimuvaks suviseks muuseumiööks korraldas muuseum ka koroonahuumori teemalise näituse „Koronski humor“.

Foto COVID-19 pandeemia teemalisest anekdoodiväljapanekust „Koronski humor“ (kodukooli ja kodukontori osa).

Monaghani maakonnast pärit Sami Nasr naudib karantiinijärgsel autosõidul autoaknast jahedat tuulekest.

Monaghani maakonnast pärit Tara McCarron ja tema kolleeg töötasid haiglas COVID-19 osakonnas.

Karantiiniaegne tänav Monaghani maakonna põhjaosas.

Glenn Murphy koos Monaghani perekonnaga, kes jooksis karantiini ajal ümber kodumaja terve maratonidistantsi ja kogus nii Monaghani maakonna eesliinitöötajatele 13 500 eurot.

Tikitud kannikesega mask

„Ma armastan väga tikkida ning tean, kui aeganõudev see on. Ma tikin vabal ajal palju. See mask on kahekihiline ja käsitsi tehtud. Kannikesed valisin sellepärast, et esiteks on kannike varane kevadlill, mis õitseb umbes samal ajal kui pandeemia Ungarit tabas. Teiseks on see taassünni ja lootuse sümbol ning tähistab seega ka lootust, et me saame viirusest jagu.“

Tehnoloogia ja loovus

„Nii mina kui ka mu abikaasa pidime karantiini ajal kodutööle jääma. Minu igapäevarutiin on ühtlaselt tegus. Tema töökoormus on aga väga kõikuv ja seejuures kontrollitakse teda rangelt. Aeg-ajalt kontrollitakse ka seda, kas tema ekraan on kasutuses. See on väga tülikas, kui tal parajasti tööd ei ole, aga majas tahaks palju asju tegemist. Sellepärast võtsime me kasutusele sellise vardasüsteemi. Mina teen tööd ja hoian samal ajal ka tema ekraani käigus.“

Altar

„Ma olen väga loominguline kodukaunistaja. See taies sai tehtud lihavõteteks. Ma ei olnud juba nädalaid oma pereliikmeid näinud, aga see-eest jälgisime me kõik iga päev telekast viiruseuudiseid. Natuke nalja teeb päeva kohe palju paremaks!“

Tähenduslikud maskid

„Kui pandeemia Ungarisse jõudis, läksid inimesed maskide ostmisega hulluks. Sellepärast tundus mulle ainuõige enda omad ise valmis meisterdada. Mul oli plaan leida kvaliteetne puuvillane T-särk ning teha selle seljaosast valmis 6 maski.

See pilt on minu jaoks väga tähenduslik, sest Itaalia on mu lemmikriik ning ühtlasi oli see kõige esimene koht, mida viirus Euroopas tabas. Itaalia keeles on väljend „dare una mano“, mis tähendab kellelegi abikäe ulatamist. Selle T-särgi puuduolev varrukas sümboliseerib saamatajäänud abi, mida oleksid Itaaliale pidanud pakkuma kõik need riigid, kelle turistidele selliseid kaupu peamiselt toodetaksegi“.

Triikimislaud

„Meil on see triikimislaud olnud juba kümme aastat, aga viimase seitsme nädala jooksul on selle tähtsus meie elus tunduvalt kasvanud.

Nimelt õpib mu laps klaverit ning selleks, et õpetaja näeks ka veebitunnis nii tema rühti kui ka sõrmi, tuli sülearvuti kuidagi klaveri lähedale paigutada. Triikimislaua kõrgust saab ise reguleerida, nii et see osutuski ideaalseks lahenduseks. Kunagine ost on end ainuüksi sellepärast kuhjaga ära tasunud.“

Koos, ent lahus

Siin räägib naine telefoni teel oma hooldekodus elava emaga, kellega kohtumist reguleerivad suhtlusdistantsi piirangud.

Mine koju!

Lihavõttepühade ajal suundusid Taanis paljud hõredalt asustatud maapiirkondadesse matkama, kuigi tegelikult käskis riik inimestel koju jääda. Üks maaelanik ei kiitnud võõraste tulekut heaks ning pani tee äärde sildi „Mine koju!“ Hiljem pidi ta sildi maha võtma, sest see ärritas tema naabreid.

Sünnipäev

Mis sünnipäev see külalisteta on? Viirusepandeemia ajal olid hooldekodud suletud ning sealsete elanike külastamine rangelt keelatud. Sellepärast tähistas Grethe Gertseni perekond 2. aprillil tema 91. sünnipäeva hooldekodu akna all. Sünnipäevalaps ise istub aknal.

Õde

Muuseumini jõuavad iga päev lood inimestest, kelle maailm on pea peale paisatud. Charlotte Høj Opheim-Winje on ortopeediale spetsialiseerunud operatsiooniõde, kes pidi järsku hakkama paaripäevase koolituse järel Farsø haiglas hoopis koroonapatsientide eest hoolitsema. Nüüd jõuab tema lugu ka tulevaste põlvedeni.

Neto

Supermarketite ja toidupoodide ees pandi klientidele südamele, et nad üksteist ja poepersonali hoiaksid ja kellelegi liiga lähedale ei läheks. Ühtlasi tuletasid poed inimestele meelde, et neil ei ole põhjust liiga palju kaupa kokku osta, sest seda tuuakse iga päev juurde. Muuseumi hinnangul on märgid ja hoiatused selle eriolukorra oluline tahk. Hiljem jõuavad osad neist ka muuseumi püsikollektsiooni. Lisaks teeb muuseum koostööd linnavalitsusega, kes edastab muuseumile otsuste kokkuvõtteid ja oluliste dokumentide koopiaid.

Østerbrogade

Muuseum on saanud palju tähelepanekuid ka inimeste kodusviibimise tõttu hüljatud tänavatest ja linnadest.

Tegelikkus

Desinfitseerimisvahend, kummikindad ning õpetus, kuidas supermarketis käituda ja kui palju inimesi võib korraga poes viibida. Sisseostude tegemine muutus järsku tundmatuseni – ning ohtlikuks! See on veel üks korduv teema, millest koroonakriisi ajaloolisi hetki talletada soovivale muuseumile palju teada antakse. Muuseumi jaoks on äärmiselt oluline, et kõik muutused kajastatud saaks.

Ostukott

Varem sümboliseeris ostukott meie jaoks nädalavahetuse osturetke – kohustust, mille asemel oleksime tahtnud teha midagi muud toredamat. Kott ise oli lihtsalt järelveetav kasulik asi. Karantiini ajal sai sellest aga ekspeditsioonide ja seikluse sümbol.

Pesukuivatustuba

Minu abikaasa (see, kes valis ostukoti) teeb kodus kaugtööd meie kontorinimelises toas. Seega jääb minule elutuba ja söögituba. Kusjuures meie kontor ei olnud varemalt ainult kontor, vaid see on olnud ka klaverituba, laulutuba, arvutituba, maalimistuba ja iga paari-kolme päeva tagant ka pesukuivatustuba.

Plume ja mina elame seega nüüd tegelikult söögitoas ja pesukuivatustoas. Ma lohutan ennast sellega, et karantiini ajal ei ole enam vähemasti vaja triikida, nii et õnneks ei ela me vähemalt triikimistoas!

Mobiiltelefon

Mobiiltelefon on muutunud karantiini ajal minu jaoks äärmiselt oluliseks, sest pere ja sõpradega räägin ma nüüd eelkõige telefonitsi. Ka oma õpetajaga suhtlen ma praegu telefoni teel.

Mu mobiil läks aga viimasel nädalavahetusel enne karantiini katki ja mul õnnestus uus osta veel päris viimasel hetkel, kolmapäeval, kui kõik poed pidid juba lõunast uksed sulgema. Mina jõudsin poodi kell 11. Vedas!

Lõks 2020 / Mind ei ole kohal 2020

„Mu vanemate maja on küll palju suurem kui see kööktuba, kus ma Bukarestis enne karantiini elasin, aga sellegipoolest on mul tunne, et ma olen vangis suures loomaaiapuuris, kus on loomale loodud küll tema tüüpilist elukeskkonda imiteerivad tingimused, aga lõppkokkuvõttes on tegemist ikka vanglaga.“

Kodu on kõikjal: Õue ei ole, 2020 / Me helistame teile, 2020

„Kahjuks on see korter praeguste asjaolude tõttu mu ainus kodu. Joonistades unustan ma selle mõneks ajaks ära ja saan end mõelda teistesse, tuttavatesse kohtadesse. Mu tööd õhkavad küll üksildust ja igavust, aga tegelikult on praegune aeg minu meelest kunstiliseks arenguks ja edasiseks väga kasulik.“

Eneseisolatsiooni päevik, väljavõte, 2020

„Seeria „Mis päev on?“ sisaldab väljavõtteid lakoonilisest eneseisolatsiooni päevikust, mis kajastab mu isiklikke, umbes kuu aega kestnud püüdeid pandeemia oludega kohanduda. Projekt algas koolitööna, aga see osutus üldse kõige terapeutilisemaks tegevuseks, millega ma nende kuude jooksul tegelesin.

Päevikus on kaks osa, neist esimene üritab vastata küsimusele „Kus ma olen?“ ning kirjeldab mu psühholoogilist seisundit selles uues ja seniolematus nelja seinaga piiratud tegelikkuses. Teise osa teema on „Kus ma tahaksin olla?“ ning see kirjeldab nostalgilisel viisil väikesi, omal ajal tavapäraseid tahtmisi, mis ikka veel aeg-ajalt esile kerkivad.“