Behind the Poster: “The Ark”

Leopoldi pargi päeval 10. septembril 2022 toimusid Euroopa Ajaloo Maja ajutisel näitusel „Kui seinad kõnelevad!“ giidiga ekskursioonid, mida juhtisid näitusel osalevad Ukraina, Rumeenia ja Sloveenia kunstnikud. Vaata, mis peitub plakatite taga.

NEIVANMADE, kunstnik, Lviv, Ukraina

Täna tahaksin teile rääkida millestki erilisest. Sellest, mida inimesed hinnata ei oska, kuid mis on siiski väärtuslikum kui kõik maailma rikkused kokku. See on vabadus.

Kunstiteos „The Ark“ valmis 1. märtsil. See oli sõja esimene nädal. Kohkunult ja vapustatult jälgis kogu maailm, kuidas ukrainlased osutasid vastupanu maailma suuruselt kolmandale armeele. Siis ei uskunud meisse keegi, kuid oleme seni vastu pidanud ja peame ka edaspidi. Kuid tookord polnud meil midagi, millega Venemaa õhurünnakuid tõrjuda, nii et nende pommid sadasid iga päev rahumeelsetele Ukraina linnadele. Kodudest, haiglatest ja koolidest said massihauad tuhandetele tavalistele inimestele, kelle ainus süü oli see, et nad juhtusid seal viibima. Me hüüdsime meeleheitlikult appi, aga maailma võimsaimad juhid kartsid, et vastates ärgitavad nad Venemaad veelgi jõhkramatele tegudele. Kuid mis võinuks olla jõhkram kui tuhandete meeste, naiste ja laste massimõrv, vägistamine ja piinamine? Loomulikult mõne ELi riigi ründamine. 

Me hüüdsime appi, kuid teadsime, et oleme sadistlike maniakkide meelevalda jäetud. Seetõttu ei olegi siin kirjas „CLOSE the sky“ (sulgege taevas), vaid „HOLD the sky“ (hoidke taevast). See juhtlause sündis 2014. aastal, kui Kiievis toimus Maidani revolutsioon. Kui Venemaa toetatud politsei ja poolsõjaväelised üksused tänavatel inimesi tulistasid, hüüdsid vabad inimesed neid sõnu ja kutsusid barrikaade ehitama. Et hoida taevast alla kukkumast, et Ukraina taevas võiks jälle paista vabaduse päike.

Meie sõdurid kaitsevad Ukraina taevast oma kehaga ja lahinguväljal on langenud palju kangelasi. Me vajame rohkem relvi, me vajame neid tõesti väga. Võib-olla arvavad mõned teist, et sõjaline toetus pole vajalik. Sel juhul võite proovida tõrjuda pommirünnakuid ja tuumaterrorit naeratuse ja muinasjuttudega ülemaailmsest rahust. Ainus, mida te nii saavutate, on see, et venelased on õnnelikud, sest nad vallutavad teid suurema vaevata.

Kuid meie jääme kindlaks. Jääme kindlaks nagu iidse templi värav, mille taga koidab uus päev. Kui te küsiksite, miks ma andsin sellele tööle nimeks „The Ark“ (Noa laev), siis vastaksin, et Ukrainas pole praegu tähtis, kes sa oled – kas vasak- või parempoolne, ateist, katoliiklane, feminist, queer, sotsialist või konservatiiv. Me kõik oleme siin koos ja sõidame tänapäevase Noa laeva pardal läbi vere- ja tuletormi.

Foto: The Ark, kunstnik NEIVANMADE, 2022