Back to top

Solidaarsuse jäädvustamine Euroopa Ajaloo Majas

Praegune pandeemia ei ole mitte ainult tervisekriis, vaid sellel on ka sügav sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline mõju. Maailm muutub. Selleks et neid muutusi mõista, tuleb aga ümbritsevat tähelepanelikult jälgida, isegi kui seda saab teha vaid koduaknast välja vaadates.

Siit muuseumi akendest välja vaadates näeme meie hädas olevaid eurooplasi, kes siiski üksteist aitavad ja toetavad, ning lahutatud eurooplasi, kes otsivad suhtlemisdistantsi hoidmise kohustusest ja piiride sulgemisest hoolimata võimalusi ühendust pidada. Näeme, et eurooplased on rasketele aegadele vaatamata ühtehoidvad, lootusrikkad ja visad. See toob meelde karmid ajad, millest jutustavad meie muuseumi väljapanekud. Samas tuletab see ka meelde, et inimeste paremad loomuomadused on ikka esile tulnud just rasketel aegadel.

Euroopa solidaarsuse jäädvustamine

Euroopa Ajaloo Maja on alustanud projekti, mille eesmärk on jäädvustada eurooplaste solidaarsusavaldusi, lootust, abivalmidust ja loovust praeguse pandeemia ning selle põhjustatud dramaatiliste olukordade, vajaduste ja hädaolukordadega toimetulekul. Kogume kokku lood, esemed, pildid ja helid, mille abil meenutada olukorda siis, kui „see kõik on lõpuks läbi“.

Praeguseks on juba mitmed muuseumid ja arhiivid hakanud jäädvustama kogukondade igapäevaelu pandeemia ajal. Loodetavasti tuleb neid algatusi juurdegi. Meie Euroopa Ajaloo Majas käsitleme aga kogu Euroopa kogukonda tervikuna. Räägime Euroopa lugusid. See on võimas ja mõnikord üleinimlik ülesanne. Kuid praegusel kummalisel ja ebakindlal ajal rullub otse meie silme all lahti üks Euroopa lugu ja me peame selle jäädvustama.

Positiivsed sõnumid

Vikerkaareloosungid, mis julgustavad itaallasi, et „Andrà tutto bene“ („Kõik saab korda“), ehivad nüüd aknaid ja rõdusid üle kogu Euroopa. Olgugi eri keeltes, kannavad kõik need ühte ja sama lootusrikast sõnumit. Smaranda sõnum eespool esitatud pildil on vaid üks näide tuhandete seast selle kohta, kuidas eurooplaste tõeline sisu tuleb ilmsiks kõige raskematel aegadel.

Kui riigid sulguvad ja sissepoole pöörduvad, lõhestavad juba unustatud piirid inimeste elu. Kogume lugusid sõprusest ja lahusolekust, mis nendel uutel vanadel piiridel ilmsiks on tulnud. „Stýská se mi po tobě Čechu“ („Igatsen sind, tšehh“) / „I ja za tobą Polaku“ („Mina sind ka, poolakas“).

Kui napib meditsiinitarbeid, alates kaitsevarustusest kuni elupäästvate hingamisaparaatideni, tulevad appi 3D-printerite omanikud, et toota kiiremini odavamaid versioone, mis juba päästavad elusid.

Suhtlemisdistantsi hoidmise ajastul on koosolemine keerukas. Kuid üle kogu Euroopa ja terves maailmas on tekkinud uued suhtlemisviisid ja -kombed, alates üksildastele eakatele helistamisest kuni mängukarujahini, mida naabrid lastele akendel korraldavad.

Inimeste jaoks, kes on piirangute tõttu sissetuleku kaotanud, kogutakse abi. Itaallased kutsuvad seda „la spesa sospesa“ – kes saab, see annab, kes anda ei saa, see võtab!

Igal õhtul kell 20.00 plaksutavad eurooplased koduakendel, et avaldada tunnustust viirusega võitlevatele meditsiinitöötajatele. See Euroopa helipilt hakkab kuuluma meie pärandisse.

Nagu üks tark vana mees hiljuti ühel suurel tühjal väljakul ütles: „Me oleme kõik ühes paadis, kõik ebakindlad ja segaduses, kuid samal ajal olulised ja vajalikud.“ Usume, et muuseume on praegu vaja, et teha seda, mida muuseumid kõige paremini teevad: jäädvustada ja näidata meie lugusid, meenutada meile rasket aega, mille oleme juba selja taha jätnud, ning rääkida solidaarsusest ja humaansusest, mis muudab alati kõik talutavamaks.

NB!

Kui soovite endagi lugusid, esemeid, pilte ja helisid meiega jagada, kirjutage palun meie meeskonnale.

Loe edasi: „Jäta Covid ajalukku“

Piltide autoriõigused: Ana-Maria Rampelt