Back to top

EUROOPA KUI MAAILMAVÕIM

19. sajand oli revolutsiooniline ajajärk Euroopa ajaloos ning suurte ümberkujunduste aeg kõigis eluvaldkondades. Inim- ja kodanikuõigused, demokraatia ja rahvuslus, industrialiseerimine ja vabaturusüsteemid avasid tee suurte muutuste ja võimaluste ajastusse.

Sajandi lõpuks oli Euroopa ülemvõim maailmas saavutanud oma suurima ulatuse. Kuid süvenevad sotsiaalsed pinged ja rahvusvaheline konkurents viisid 20. sajandi alguses suure konflikti vallandumiseni.

Entrance to Europe a global power - third floor

POLIITILISED MUUTUSED

19. sajand oli revolutsioonide ajajärk. Saades innustust 1789. aasta Prantsuse revolutsioonist, astusid inimesed kõikjal Euroopas välja valitsevate ülemkihtide vastu ning võitlesid kodaniku- ja inimõiguste, demokraatia ja rahvusliku sõltumatuse eest.

Rahvuslus võrsus revolutsioonilise nõudena, tõotades kodanikele suuremat demokraatlikku osalust. Kuid rahvuslus oli ka välistav, sest rahvuslikus kujutluses pidi maailm koosnema rahvusriikidest, millest igaühe territooriumil elavad etniliselt ühetaolised inimesed. Mõned visionäärid uskusid siiski rahvuslikke eraldusjooni ületavasse Euroopa ühtsusesse.

TURUD JA INIMESED

Aur, suits, tehased ja mürin kuulutasid tööstusliku revolutsiooni algust Suurbritannias. Seejärel levis tööstuslik tootmine, olgugi ebaühtlaselt, üle Euroopa ning meie maailmajagu kujunes ülemaailmseks industrialiseerimise, rahanduse ja kaubanduse keskuseks.

Tehniliste uuendustega pandi alus tööstuslikule progressile, aurujõud andis hoogu rasketööstuse arengule. Tootmismeetodid muutusid põhjalikult ning tuhandete töötajatega suurettevõtetes algas tööstus- ja tarbekaupade masstootmine.

TEADUS JA TEHNOLOOGIA

19. sajandi lõpul iseloomustasid Euroopat kiirus, hoogne areng ja progressiusk. Raudtee, elekter, kino, fotograafia ning uued teadus- ja meditsiiniteooriad tugevdasid Euroopa juhtivat rolli alanud tehnikaajastul. Tulevikku vaadati optimistlikult.

Raudteeajastu algus näitas, et tehnika vallas on Euroopa tõusnud maailmas kindlalt esikohale. Industrialiseerimine hoogustus ja pikamaareise võisid endale nüüd lubada kõik ühiskonnakihid.

Teekonna mõõtmisel said aeg ja kiirus vahemaast olulisemaks. Üleeuroopalistest raudteevõrkudest sai kasu eelkõige heade ühendusteedega Kesk-Euroopa, äärealadele jäävate riikide ja inimeste eraldatus suurenes aga veelgi.

IMPERIALISM

19. sajandil saavutas Euroopa ülemvõimu maailmas. Tööstusrevolutsioon soodustas igati impeeriumide laienemist ja kolooniate arvu suurenemist. Asumaad andsid toorainet ja luksuskaupu, et rahuldada üha kasvavat tarbijanõudlust, tõotades samas tohutuid turgusid ka Euroopa toodetele. Väärkohtlemist ja ebavõrdsust vabandati sellega, et see on paratamatu osa metsikute rahvaste „tsiviliseerimisest“. Orjapidamine järk-järgult kaotati, kuid see asendus sallimatuse ja rassismi uute vormidega.

1914. aastaks valitsesid Euroopa riigid umbes 30 % maailma rahvastiku üle. Eurooplased olid sajandeid olnud seotud meretaguste avastusretkede ja kaubavahetusega, kuid tänu tööstusrevolutsioonile suutis Euroopa oma haaret teiste maailmajagude üle tugevdada.