Back to top

EUROOPA VORMIMINE

Mis on Euroopa? Geograafilises mõttes ei ole Euroopa kunagi olnud selgelt piiritletud ala. Meie maailmajaole on nime andnud Vana-Kreeka müüt Europest, mida on aja jooksul eri vaatenurkadest üha uuesti tõlgendatud, nagu ka ajalugu ennast.

Euroopat kirjeldatakse tema saavutuste ja traditsioonide kaudu, kuid mis on see, mis eristab teda teistest maailmajagudest? Kas saame öelda, et meil on ühine Euroopa minevik, kui ajalugu on inimesi erinevalt mõjutanud? Kas suudame leida midagi kõigile ühist, mis oleks kui Euroopa mälu ühisvaramu?

Entrance to Shaping Europe second floor

EUROOPA KAARDISTAMINE

Kus algab ja kus lõpeb Euroopa? Ammustest aegadest peale on Euroopat kirjeldatud kultuuriliselt ja ajalooliselt selgelt eristuva ruumina, kuigi geograafiliselt moodustavad Euroopa ja Aasia ühe mandri.

Euroopa maakaartidel ja kaardistamisel on pikk ja kirev ajalugu, mille algus on Vana-Kreekas ja Vana-Roomas. Ameerikasse viivate mereteede avastamine 15. sajandil muutis eurooplaste ettekujutust kogu tollal tuntud maailmast ja ka Euroopast endast.

MÜÜT EUROPEST

Foiniikia (tänapäeval kuulub see ala Liibanonile) müütilise kuningatütre Europe röövib Kreeka jumal Zeus, kes ilmub neiu ette valge härja kujul. Armunud Zeus viib kauni Europe Kreeta saarele.

Meie maailmajao nime on antiikajast kuni tänapäevani seostatud selle müüdiga. Kunstis, kirjanduses, religioonis ja poliitikas on Europe lugu ja kujundit sageli päevakajaliselt uuesti tõlgendatud.

EUROOPA PÄRAND

Mis on see, mis Euroopat ühendab? Mida võiks pidada Euroopa ühiseks pärandiks?

Euroopa ei ole üksnes riikide ajalugude summa, aga kas seda võib pidada eraldi tsivilisatsiooniks ja kultuuriruumiks, mida iseloomustavad aja jooksul välja kujunenud konkreetsed traditsioonid ja väärtushinnangud?

On n-ö põliseuroopalikud elemendid, mis on omased kogu Euroopale. Kas neid võiks pidada Euroopa kultuuri konkreetseteks tunnusteks? Kui jah, siis mida me nendest säilitada tahame, mida tuleks muuta ja mille üle järele mõelda?

MÄLU

Kas minevikku meeles pidades on võimalik varasemate vigade kordumist vältida? Mälu on ülioluline. See on nii üksikisikute kui ka tervete ühiskonnarühmade jaoks teadmiste omandamise ja eneseteadvuse kujunemise alussammas.

Samas on mälu üks keeruline nähtus. Mälu on valikuline ja lahutamatult seotud unustamisega. Üksikisikute mälestustel on ajaloos oluline koht ning need mõjutavad meie igapäevaelu ja tulevikku suurel määral. See, kuidas me mingit konkreetset sündmust mäletame, muutub pidevalt.