Back to top

KAHEKS JAGATUD EUROOPA ÜLESEHITUSTÖÖ

Pärast 1945. aastat oli Euroopa varemetes. Ta oli minetanud oma mõjuvõimu ning oli jagatud kahe vastandliku maailmariigi, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel.

Mõned Lääne-Euroopa riigid, keda ühendas hirm kommunismi ees, asusid riikideülese koostöö teele, et ohjeldada natsionalismi ja tõrjuda uue sõja ohtu.

Ida-Euroopas tähendas aga vabastamine paljude jaoks üksnes natside hirmuvalitsuse vahetumist kommunistliku diktatuuriga Nõukogude Liidu kontrolli all.

Entrance to fourth floor

EUROOPA TAASÜLESEHITAMINE

1945 – Euroopa on varemeis, puudus on toidust, kütusest ja peavarjust. Esmatähtis on leida viis, kuidas ellu jääda. Esialgu jätkub sõjaaegne kaardimajandus, et tagada vähemalt esmaste vajaduste rahuldamist. Põgenikke, pagulasi ja ümberasustatuid on miljoneid, ning nad kõik vajavad peavarju. Euroopa sõltub suurel määral välismaailma abist ja toetusest.

KÜLM SÕDA

1945. aastal Jaapani linnadele heidetud aatomipommid kinnitasid USA tõusu uueks maailmariigiks.

1949. aastaks arendas Nõukogude Liit välja oma aatomipommi ja omandas USAga samaväärse staatuse.

Aastatel 1945–1949 tekkis endiste liitlaste – ühelt poolt USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning teiselt poolt Nõukogude Liidu vahele sügav lõhe kõikides rahvusvahelistes küsimustes.

SOTSIAALSÜSTEEMI LOOMINE

1950. ja 1960. aastatel paranes enamiku inimeste elujärg Euroopas märgatavalt. Majanduskasv ja heaoluriigi areng tõid kaasa paremad elamistingimused, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalteenused.

Lääne-Euroopas arenesid avalik ja erasektor paralleelselt. Kommunistliku bloki riikides kontrollis riiklik plaanimajandus kõiki majandusressursse ning sekkus meelevaldselt inimeste igapäevaellu. Turumajanduse ja plaanimajanduse erinevus oli silmnähtav.

EUROOPA INTEGRATSIOONI TÄHISED

Nõukogude Liidu kontroll Ida-Euroopa üle ja vastasseis Ameerika Ühendriikidega pärast Teist maailmasõda tõid kasutusele kaks uut mõistet – raudne eesriie ja külm sõda. Ameerika toetusel paranesid Lääne-Euroopas tingimused tihedamaks koostööks.

SHOAH' VARI

Vaikimine, tõrjumine, eitamine – selline oli sõjajärgsel ajal suhtumine juutide massimõrva ehk holokausti (heebrea keeles „shoah”).

Rahvad püüdsid meeleheitlikult taastada oma eneseväärikust ning seepärast tõrjuti kõrvale igasugune süü või kaasosaluse tunne, keskenduti pigem mälestustele omaenda kannatustest ja raskustest. Ka külma sõja uus tegelikkus soodustas minevikus tehtud vigadest möödavaatamist.

Tänapäeval on holokausti kui enneolematu inimsusevastase kuritöö tunnistamine kesksel kohal Euroopa ühismälu üle toimuvates aruteludes.