Näitusel on rohkem kui 200 eksponaati. Need on pärit Euroopa eri piirkondadest. Väljapanek on kronoloogiliselt järjestatud ja jaguneb kuueks temaatiliseks osaks. Igal eksponaadil on oma lugu. Siin on muu hulgas asitõendid mõne Rooma keisri mälestuse kustutamise, keskaegse pühamehe eluloo töötlemise, olematu reisi kirjeldamise ja Teises maailmasõjas liitlasvägede kasutatud valearmee kohta. Siin on ajaloos olulist rolli kandnud dokumente, nagu nn Constantinuse kingitus (Constitutum Constantini) või Dreyfusi süüdistamiseks kasutatud kirjad, mis näitavad, kuidas emotsioonid ja subjektiivsed veendumused võivad mõjutada maailma mõistmise tahet või sundida asju ja sündmusi tahtlikult valesti tõlgendama.
Näitus ulatub ka tänapäeva, puudutades COVID-19 pandeemiat ja sellega seotud desinformatsiooni. Praegune desinformatsiooni-pandeemia kinnitab taas kord, et tõed ja ebatõed ringlevad pidevalt ning et kriitiline mõtlemine ja kodanikuaktiivsus on pettuste vastu väärtuslikud relvad. Näituse viimane osa „Kas tõejärgne ajastu?“ on mängude ja videotega täidetud interaktiivne ruum, kus külastajad saavad proovida faktikontrollija tööd, otsustada, mida avaldada ja mida mitte, ning mängida uudse nn filtrimulliga, mis selgitab sotsiaalmeedia toimimist.
Näitus annab köitva pildi valede ja võltsingute ajenditest, mõjust ja paljastamisest ning heidab isemoodi valgust meie minevikule, olevikule ja tulevikule kogu nende keerukuses ja vastuolulisuses. Näitus on avatud 24. oktoobrist 2020 kuni 31. oktoobrini 2021 Euroopa Ajaloo Majas Brüsselis aadressil Rue Belliard/ Belliardstraat 135.
