PRESSITEATED

Näitus käsitleb noorte elu kujundavaid teemasid, nagu haridus, tööleasumine, identiteet, poliitilises elus kaasa rääkimine ja armumine. Selleks vaadeldakse lähemalt nelja põlvkonda neljal Euroopa jaoks olulisel kümnendil: 1940. aastate teisel poolel, 1960., 1980. ja 2000. aastatel.

Lapsepõlv ja noorus pärast 1960. aastaid on tänapäeva teadlaste meelisteema, mille vastu tuntakse üha laiemat huvi. Noori peetakse selles mõttes oluliseks vanuserühmaks, et nad on alati varmad meelt avaldama. Hiljutised sündmused, näiteks 1968. aasta meeleavalduste 50. aastapäev, on seda taas tõestanud.

Interaktiivsel näitusel selgub, et noori iseloomustavad Euroopas juba alates 1940. aastast piiriülesed kontaktid, sotsiaalsete muutuste eest võitlemine ja isikliku vabaduse poole pürgimine, aga ka majandusliku seisundi parandamise ja avatuma kultuurilise eneseväljenduse soov. Samad ideed on suunanud ka Euroopa ühendamist, nii et noorte kui kogu vanuserühma meelestatust on hakatud pidama Euroopa tuleviku suunanäitajaks. Pärast majanduskriisi hinnati olukorra tõsidust selle järgi, kui suur oli noorte tööpuudus ja väljaränne. Avalikkus viitas Euroopa noortest rääkides neile kui kadunud põlvkonnale.

Näitus juhib üldistavalt tähelepanu ka sellele, kuidas noored on Euroopas viimase 70 aastaga muutunud – nad ei ole enam kõrvaltvaatajad, vaid neist on saanud ajaloo kujundajad.

Euroopa Ajaloo Maja avati Euroopa kvartalis asuvas Léopoldi pargis 2017. aasta mais. Muuseum on eriline selle poolest, et selles käsitletakse Euroopa ajalugu rahvusvahelisest, üleeuroopalisest vaatenurgast. Selle eesmärk on juhtida tähelepanu vaatenurkade ja minevikutõlgenduste mitmekesisusele, soodustada mõttevahetust, seada kahtluse alla eelarvamused ning tutvustada Euroopa ajalugu. Euroopa Ajaloo Maja on avatud iga päev. Sissepääs on tasuta ja püsinäitusega saab tutvuda ELi 24 ametlikus keeles.