TUNNUSTUS JA KRIITIKA
Nüüd on teie kord! Siin küsitakse teie arvamust. Mis on Euroopa? Mis paneb teid ennast tundma eurooplasena? Milline on meie ühine Euroopa pärand? Kui olete külaline väljastpoolt Euroopat, siis millisena näete teie Euroopat ja eurooplasi?
Milles seisneb meie mälestuste tähtsus? Meie minevikumälestused on meie jaoks olulised: nad ühendavad meid, kuid mõnikord ka lahutavad. Ajaloo uurimine ning meie ühise Euroopa pärandi mõistmine on oluline selleks, et mõistaksime oma minevikku, olevikku ja tulevikku.
EUROOPA VÄLJASTPOOLT NÄHTUNA
Millisena paistab Euroopa väljastpoolt? Need eksponaadid on pärit muuseumidest üle kogu maailma ja annavad ülevaate sellest, milline on olnud teiste kultuuride ettekujutus Euroopast ja eurooplastest. Esimesed kontaktid eurooplastega olid kantud puhtast uudishimust. Kuid sedamööda, kuidas Euroopa riigid koloniaalpoliitika vahendeid kasutades ülejäänud maailma üha tugevamini oma võimu alla võtsid, muutus suhtumine eurooplastesse üha negatiivsemaks, seostudes rõhumise, orjapidamise ja ekspluateerimisega. Teisalt oli neidki, kes imetlesid Euroopat kui kaugest minevikust päritud kõrgkultuuri ja universaalsete väärtuste kantsi.
Paljudes Euroopa riikides asutati ettevõtteid kaubandussuhete arendamiseks Kaug-Ida riikidega. 17. sajandil oli üks tähelepanuväärsemaid sedalaadi ettevõtteid Hollandi Ida-India Kompanii.
16. sajandi algusest kuni 19. sajandi alguseni oli Euroopa ja Aafrika kontaktide peamiseks vormiks orjakaubandus. Sellest annab ilmekalt tunnistust Portugali kaupmeeste ja meremeeste kujutamine varases Aafrika kunstis. Sellel tahvlil on kujutatud Portugali meest manilladega. Manillad olid väärismetallist käevõrud, mida kasutati maksevahendina orjade eest tasumisel.
19. sajandil tulid paljud jõukad ameeriklased Euroopasse ringreisile. Nende Euroopa-pilti vormisid antiiksed varemed, renessansiaja kunst ja romantilised maastikud. Nad saatsid Euroopast kodumaale või tellisid siit mõnikord vägagi suuri ja väärtuslikke mälestusesemeid.
TUNNUSTUS JA KRIITIKA
2012. aastal pälvis Euroopa Liit Nobeli rahupreemia. Sellega tunnustati liidu rohkem kui kuue aastakümne pikkust tegevust rahu ja leppimise ning demokraatia ja inimõiguste edendamisel Euroopas. Kritiseerijad leidsid aga, et miljonid Euroopa kodanikud on sattunud majanduslikult väga raskesse olukorda ja Euroopa Liidu roll on muutunud küsitavaks.
Auhinna võtsid 10. detsembril 2012. aastal Oslos toimunud Nobeli rahupreemia tseremoonial vastu Euroopa Liidu kolme institutsiooni juhid. On ka väga sümboolne, et ühtlasi said selle auhinna sajandeid vaenujalal olnud Euroopa riikide riigipead ja valitsusjuhid.
Praegu on Euroopa Liidul rasked ajad, kuna probleeme on nii liidu sees kui ka liidu piiridel. Kas liikmesriigid hakkavad tugevamalt ühte hoidma või – vastupidi – hakkavad rahvusriigid oma kaotatud võimu tagasi nõutama? Kas Euroopa Liit saab veelgi laieneda? Kas liidu piirid on lõplikult paigas või võivad need veel muutuda?
Võlakriis ning palju vaidlusi tekitanud kasinusmeetmed ja päästepaketid on Euroopa Liidu viinud ühte raskeimasse kriisi oma loomisest saadik. Nende meetmetega püüti kaitsta majanduslikult üksteisest väga erinevate riikide rahaliitu. 2015. aasta Kreeka kriisi tõttu oli euroala juba lagunemise äärel.
BRÜSSEL: MUUTUV PEALINN
Brüsselit ei kavandatud Euroopa pealinnaks, Brüssel sai selleks pigem juhuslikult, mitmete asjaolude kokkusattumise tõttu. Brüssel on praegu koguni neljakordne pealinn – Euroopa Liidu, Belgia, Flandria piirkonna ja Brüsseli piirkonna pealinn.
Brüssel on väike maailmalinn, mis pidevalt muutub, olles loovalt omaks võtnud oma üleeuroopalise rolli.